Turud punases: USAs aastate suurim kukkumine (11)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupleja New Yorgi börsil
Kaupleja New Yorgi börsil Foto: Brendan McDermid / Reuters/Scanpix

Mõõdukas langus eilse börsipäeva alguses viis USA aktsiaturud kauplemispäeva lõpuks mitme aasta suurima kukkumiseni, sest investorites tekitas segadust USA ja Hiina kaubandusläbirääkimiste seis ning võlakirjaturg peegeldab, et Ameerika Ühendriikide majandus võib minna langusesse.

USA aktsiaturgude hinnaliikumist peegeldav S&P 500 kukkus eile 3,24 protsenti 2700,06 punktini, maailma tuntuim aktsiaindeks Dow Jonesi tööstuskeskmine 3,1 protsenti 25 027,07 punktini ning peamiselt tehnoloogiasektorit iseloomustav Nasdaqi koondindeks 3,8 protsenti 7158,43 punktini.

Nii suur langus on viimastel aastatel olnud üsna erakordne. Viimasel viiel aastal on S&P 500 indeks kukkunud üle kolme protsendi vaid kaheksal päeval. Nasdaqi koondindeks on langenud selle viimase aja tipust 10 protsenti. Sellist langust defineeritakse korrektsiooniks.

Kui nädalavahetusel toimunud suurriikide G20 tippkohtumine positiivse süsti andes lootust, et USA ja Hiina vaheline kaubandussõda võib võtta leebema suuna, siis eile need lootused suuremalt jaolt kadusid.

Nagu tihti varem, oli tuld süütavaks tikuks USA president Donald Trump. Terves reas säutsudes teatas Trump, et loodab, et Hiina hakkab ostma rohkem USAst eksporditud agrotööstustoodangut kohe.

«Kui inimesed või riigid saavad osa meie rahva suurest rikkusest, tahan ma, et nad selle privileegi eest maksaksid,» kirjutas Trump Twitteris. «Kui nii, siis me ootame, et nad seda teeksid. Kui mitte, siis tuletan meelde, et ma olen tariifimees,» lisas ta teises säutsus, ähvardades Hiinat taas suuremate tollitariifidega.

Teiseks aktsiaturgude kukkumise põhjuseks oli võlakirjaturg, mis viitab võimalikule majanduslangusele. Nimelt langesid pikaajaliste ja lühiajaliste intresside vahed 11 aasta madalaimale tasemele. Pärast teist maailmasõda on alati, kui kaks intressikõverat ristuvat, s.t kui lühiajalised intressimäärad on pikaajalistest kõrgemad, sellele järgnenud majanduslangus.

«Inimesed korjavad aktsiad laualt ja see süveneb,» kommenteeris The Wall Street Journalile investeerimisfirma GuideStone Capital Management investeeringute juht Matt Peden. «See on ilmselt tark tegu, sest oleme tsüklis,» lisas ta.

Langus kandus ka Eestisse

Tallinna börs avanes kolmapäeval negatiivselt, Harju Elektri aktsia kaotas hinnast 3,9 protsenti. Indeks OMXT langes esimese kauplemistunniga 85 tehingu ja 160 100-eurose käibe juures 0,32 protsenti 1206,34 punktile.

Harju Elekteri aktsia kukkus 3,9 protsenti 4,19 eurole ja 48 tehingu käive ulatus 128 500 euroni. Tallinna Sadama aktsia langes 0,28 protsenti 2,1 eurole ning üheksa tehingu kogukäive oli 16 300 eurot.

Tallinki aktsia taandus kaheksa tehingu ja 8600-eurose käibe juures 0,47 protsenti 1,07 eurole.

Ka eile oli Tallinna börsil negatiivne kauplemispäev, Tallinki aktsia langusega taandus börsiindeks OMXT 300 tehingu ja 514 013-eurose käibe juures 0,57 protsenti 1210,2 punktile.

Tallinki aktsia, mis eelmisel nädalal Helsingi börsil topeltnoteerimise ootuses üle 7 protsendi tõusis, on alates esmaspäevast rohkelt väärtust kaotanud ning langus jätkus ka teisipäeval, mil aktsia hind vähenes 1,38 protsenti 1,075 eurole. Tallinna börsil sooritati Tallinki aktsiatega 154 tehingut kokku 293 300 euro eest. Helsingis oli Tallinki käive samuti veidi alla 300 000 euro.

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles