Keskmine inimene ei saa keskmist palka

Marje Josing.

FOTO: Mihkel Maripuu.

Keskmine palk oli kolmandas kvartalis statistikaameti andmetel 809 eurot, mediaanpalk, millest suurema ja väiksema palga saajaid on võrdselt, oli maksu- ja tolliameti andmetel aga 551 eurot.

Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul võiks aga just mediaanpalka pidada näitajaks, mida lõviosa inimesi omal nahal tunneb. «See on piltlikult öeldes Harju keskmine,» kommenteeris ta.

2010. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on mediaanpalk kasvanud, aasta tagasi oli see 516 eurot. «2008. aastaga võrreldes on number langenud, hinnad seevastu aga tublisti tõusnud,» kommenteeris Josing ja lisas, et see on ka põhjuseks, miks enamik inimesi leiab, et palgatõus on neist mööda läinud.

Kuigi Eesti majanduse kohta tuleb üha paremaid uudiseid, ei kajastu see inimeste hinnangutes oma rahalisele olukorrale. Josingu kinnitusel arvas 48 protsenti vastanuist novembrikuises tarbijabaromeetris, et tuleb vaevu ots-otsaga kokku, 2,3 protsenti leidis, et ei tule majanduslikult toime ning 9,3 protsenti elab vanadest säästudest.

Statistikaamet arvutab keskmist palka, mille hulka on arvatud ka puhkusetasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Lisaks sellele on osalise ja täistööajaga töötajate palkade võrdlemiseks kõik taandatud täistööajale. See tähendab, et kui keeleõpetaja erakoolis käib tööl 15 tundi nädalas ja saab selle eest palka 20 eurot tunnis, siis statistikaameti arvestuses ei ole tema nädalapalk mitte 300 vaid 800 eurot, just nagu käiks ta tööl täisajaga, sellest ka erinevused numbrite vahel.

«Paljud inimesed aga ei oma sellist õnne käia tööl täistööajaga. Selle asemel käiakse tööl lühendatud tööajaga või mõni päev nädalas ei töötata,» kommenteeris Josing.

Tagasi üles