Esmakordselt on investorite ja pankurite huulil küsimus: kas eurotsooni kriis tungib tõesti Berliinini välja?
Kas kriis võtab ka Berliini?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel hiljuti oli selline stsenaarium mõeldamatu. Tagajärjed maailma finantsturgudele oleksid üüratud: kõikuma lööks Saksa võlakirjaturu ajalooline staatus pelgupaigana, kuhu investorid oma kapitaliga varjule on pugenud.
Hirmu päästis valla kolmapäevane Saksa võlakirjaoksjon, mille investorid «äparduseks» tembeldasid. Ärapõlatud Bunde (Saksa riigivõlakirju) pidi ostma tõttama Bundespank (Saksa keskpank).
Oksjonid ei ole vennad ja kahvatuid etteasteid on ette tulnud ka varem. Seekord olid aga teised lood: investorid otsustasid neid võlakirju vältida.
Nigela nõudluse taga võis põhimõtteliselt olla ka Bundide hiljutine hinnaralli, mis on löönud tootlused ajalooliselt madalale ning muutnud võlakirjad vähematraktiivseks. Kuid mitte ainult.
Üha intensiivsemaks muutuv eurokriis on ehmatanud ära «päris raha» haldurid – mitte vaid riskifondid, vaid ka pensionifondid ja kindlustajad. Ja ehmatanud kohe nii tugevasti, et viimased viivad nüüd raha europerifeeriast minema ning kaaluvad, kas äkki oleks targem üldse Euroopast lahkuda.
Nimetatud mured on juba andnud hoobi Prantsuse võlakirjadele. Järgmine võib olla Saksamaa.
Kui nii, siis võis eile toimuda murrang.
Esmakordselt alates 2009. aastast langesid Briti võlakirjade tootlused korraks Saksa omadest madalamale. Mis tähendab, et investorite silmis võib Britannia nüüd tunduda Saksamaast veidi turvalisem.
Ühe maailma juhtiva võlakirjafondi Pimco haldur Andrew Balls ütles: «Suur küsimus on: kas kapital lahkub euroalast? Ma mõtlen seda: kas Saksamaad ei peeta varsti enam pelgupaigaks, vaid hakatakse müüma nende euros arveldatud vara, Bundid kaasa arvatud? See oht on raudselt olemas, kuna investorid tahavad end eurotsoonist lahti haakida.»
«Mingil hetkel – kui poliitikud end kokku ei võta – ei taheta euroalasse enam investeerida. Ka Saksamaale mitte,» ütles Bank of America Merrill Lynchi vanemstrateeg Euroopas Ralf Preusser.
Saksa ametnikud tunnistavad, et viimasel ajal «äparduvad» võlakirjaoksonid regulaarselt. Tänavu on nõudlust jäänud napiks juba 9 korral. 2010. aastal juhtus seda seitsmel, 2009. aastal aga üheksal puhul.
Üks ametnik arvas, et viimane juhtum ongi «uus normaalsus», mis tuleneb finantskriisist.
«Ma arvan, et jutt Bundidest kui pelgupaigast varjutas tükk aega tõsiasja, et ka Saksamaa on osa eurotsooni ja turgude dünaamikast,» ütles teine Saksa ametnik. «Oli ette teada, et mingil hetkel saame ka meie tunda turgude ärevust.»
Andrew Balls ütles, et oksjon ei äpardunud niivõrd Saksa krediidiriski tõttu, kuivõrd «fundamentaalsete küsimuste tõttu eurotsooni ja selle tuleviku kohta».
«Põletav küsimus on: kas inimesed, kes tahavad lahkuda perifeeria võlaturgudelt, tahavad lahti saada ka Bundidest... pidades silmas eurotsooni süsteemset kriisi.»
Ja nagu ütles üks teine investor: «Saksamaa, Soome ja Holland seisavad veel ainsana sulaval jääpangal, mis võib väga ruttu jalge alt kaduda.»
Samas võib see ka kasuks tulla, kui Bundid oma pelgupaiga-staatuse kaotavad. «Võib-olla sunnib see Berliini tegudele, äkki võtavad nad siis selle sasipuntra harutamise kähku käsile.»
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.