Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti majanduskasv kiireneb, veduriks on ehitus
30. november 2018, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aasta kolmandas kvartalis oli SKT jooksevhindades 6,5 miljardit eurot.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 1,4 protsenti. Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT aga 3,8 protsenti.
Majanduskasvu peamine vedaja oli jätkuvalt lisandväärtuse kasv ehituse tegevusalal. Sellele järgnes Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, mille panus majanduskasvu oli viimase kolme aasta suurim. Oluliselt panustasid majanduskasvu veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, info ja side ning veondus ja laondus.
Kolmandas kvartalis andis märgatava negatiivse panuse majanduskasvu vaid üks tegevusala – põllumajandus, metsamajandus ja kalandus. Eelneva kahe aasta jooksul majanduskasvu positiivselt panustanud mäetööstus omas tänavu kolmandas kvartalis majanduskasvule negatiivset mõju.
Sisenõudluse kasv kiirenes kolmandas kvartalis veelgi, jõudes 6,4 protsendini. Oluliselt aitas sellele kaasa aasta esimeses pooles languses olnud kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas kolmandas kvartalis 4,2 protsenti. Investeeringute kasv oli laiapõhjaline. Enim panustasid sellesse ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimise kasv kolmandas kvartalis aeglustus, olles 4,1 protsenti.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis vaid 0,8 protsenti. Eelkõige oli see tingitud 0,1 protsenti kasvanud kaupade ekspordist. Teenuste eksport kasvas kaks protsenti. Ekspordi peamine positiivne mõjutaja oli arvuti ja elektroonikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu, samuti arvuti- ja infoteenuste ning ehitusteenuste müük.
Kaupade ja teenuste import seevastu jätkas 6,1 protsendi juures tugevat kasvu. Kui kaupade import kasvas 4,4 protsenti, siis teenuste import koguni 11,2 protsenti. Enim mõjutasid importi mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide sissevedu ning õhutranspordi- ja reisiteenuste ost. Netoekspordi osatähtsus SKTs oli kolmandas kvartalis 2,6 protsenti.
Koos kiirenenud majanduskasvuga paranesid ka tootlikkuse näitajad. Kui tootlikkus hõivatu kohta kasvas 3,4 protsenti, siis tootlikkus tunni kohta 7,6 protsenti. Tööjõu ühikukulu näitas viimaste aastate kiireimat kasvu, tõustes püsiva palgasurve tingimustes 8,3 protsenti.