Jaapan tellib hiigelhankega oma esimese lennukikandja jaoks sada F-35 varghävitajat (8)
30. november 2018, 08:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/30/11615636t1h0f53.jpg)
Jaapan valmistub hiigeltehinguks, et tellida USA käest ligemale sada F-35 varghävitajat. Nimelt kavatseb Tokyo võtta esimest korda pärast Teist maailmasõda oma arsenali lennukikandjad.
Suur osa tellitavatest lennukitest saavad olema vertikaalstardi võimekusega F-35B mudelid, mis suudavad õhku tõusta Jaapani helikopterikandjatelt Izumo ja Kaga. Mõlemad Izumo-klassi laevad on liigitatud küll ametlikult helikopterikandjate alla, kuid paljud laevadisaini eksperdid on nende suuruse järgi juba aastaid oletanud, et sõsarlaevad loodi tegelikult juba algusest peale eesmärgiga kanda lennukeid.
Jaapani kaitseministeerium pole praeguse seisuga tehingut kinnitanud, kuid F-35 programmiga tegelev allikas USAs ütles väljaandele CNN, et suurtehingut valmistatakse juba ette ja tellitavate lennukite hulk on ligikaudu sada. Neist umbes 40 saavad olema F-35B mudelid, mis suudavad õhu tõusta nii vertikaalselt kui ka lühikeselt maandumisrajalt.
Allika väidetele lisab kaalu ka tõsiasi, et Jaapani kaitseminister Takeshi Iwaya ütles kolmapäeval, et vähemalt üks kahest 27 000-tonnisest helikopterikandjast muudetakse ümber lennukikandjaks.
Jaapani kaitseministeerium on varem tunnistanud, et ligemale pooled Jaapani praegustest F-15J hävituslennukitest on juba nii vanad, et neid ei saa isegi enam uuendada.
Jaapani meediaväljaanne Nikkei News Service pakub tehingu väärtuseks 8,8 miljardit dollarit, mille järgi kujuneb ühe lennuki hinnaks ligemale 88 miljonit dollarit.
Jaapan on sattunud viimastel aastatel oma relvajõudude võimekuse laiendamise pärast laialdase kriitika alla, sest pärast Teist maailmasõda vastu võetud konstitutsiooni järgi ei tohi saareriik omada mitte mingisuguseid ründerelvi. Peaminister Shinzo Abe on lubanud aga konstitutsiooni muuta, tuues põhjuseks Hiina kiire relvastumise ja agressiivse käitumise.
Jaapanis on tekitanud kõhklusi ka USA president Donald Trumpi välispoliitika, mille tõttu ei saa riik enam täielikult kindel olla, et Ühendriigid tuleks neile sõja korral appi. Ka seda võib pidada üheks põhjuseks, miks Jaapan on hakanud oma sõjalist võimekust kiiresti tõstma.
Jaapan tellis varem sellel aastal USA käest kaks Aegis Ashore raketipatareid ja võimsa radari, mis lähevad kokku maksma miljardeid dollareid. Samuti töötab saareriik välja enam kui viiekordsel ülehelikiirusel liikuvat «liugraketti», et heidutada Hiinat vallutamast Jaapani kaugemaid saari.
Postimees on varem käinud Jaapani suurima sõjalaeva Izumo pardal. Lähemalt võib sellest lugeda siit.