Riigihanke viga maksab riigile pea kolm miljonit eurot
Päästeamet: plaanime otsuse vaidlustada

Päästeauto.

FOTO: Urmas Luik

Päästeamet peab riigihangetes tehtud vea tõttu tagasi maksma 2,8 miljonit eurot toetusi. Kuna ameti eelarves sellist summat ei ole, siis palutakse raha valitsuse reservist.

Nimelt asus päästeamet Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) vahendusel ellu viima projekti “Päästetehnika soetamine keskkonnaõnnetustele reageemiseks,” mille eesmärk oli suurendada päästevõimekust 600 hektari suuruse maa-ala võrra. Selleks oli vaja osta 83 päästesõidukit ja 14 päästeseadet. Projektiks maksumus oli kokku 27 760 000 eurot, millest 85% tuli eurorahadest ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust.

Sõidukite ostmiseks korraldati kolm riigihanget, kusjuures üheks pakkujale esitatud tingimuseks oli varasemate sõidukite tootmise ja müümise kogemus. See pole iseenesest ebatavaline, kuid päästeamet kirjeldas, et piisavaks kogemuseks loetakse seda, kui pakkuja on viimase aasta jooksul täitnud vähemalt kolm lepingut, millest iga ühe puhul on toodetud ja müüdud vähemalt üks sõiduk Soome, Rootsi, Norra või Eestisse.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa aga riike, kuhu sõidukeid müüdi, loetleda riigihanke tingimustena ja seega on rikutud riigihanke seadust ning tagasi tuleb küsida 10% antud toetusest. Päästeamet vaidles otsusele vastu, kuid rahandusministeerium jäi endale kindlaks ja KIK küsis osa toetusest tagasi.

Seega peab päästeamet maksma esimese hanke eest tagasi 996 535,92 eurot, teise hanke eest 124 128 eurot ja kolmanda hanke ees 1 632 540 eurot. Kokku ligikaudu 2,75 miljonit eurot. Kuna päästeameti eelarves sellist summat ei leidu, palus amet siseministeeriumilt antud summa taotleda erakorraliselt valitsuse reservist.

Päästeamet: hankes ei esinenud piiravaid tingimusi

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul vajab päästeamet kaasaaegset ja töökindlat tehnikat. «Varasemalt hangitud päästesõidukitega esines külmal ajal tehnilisi probleeme ning päästeametil tuli teha investeeringuid ja ümberehitustöid. 2017. aasta 9 kuuga oli väljakutseid 12% ehk 2288 rohkem kui tänavu samal perioodil. Väljasõite tegid masinad aga sama perioodiga 11% rohkem. Käesoleva aasta külmade ilmadega ei jäänud uued autod seisma ega tõrkunud,» ütles Suurkivi. 

Suurkivi rõhutas, et riigihankeid on korraldanud kõiki seaduse nõudeid järgides, et saavutada parim hinna ja kvaliteedi suhe. «Samuti on päästeamet seisukohal, et hankes ei esinenud piiravaid tingimusi. Konkreetne tingimus oli hanketingimustesse lisatud seetõttu, et sõidukite tootjal oleks kogemus ka rasketes kliimatingimustes tõrgeteta töötavate päästesõidukite tootmises. Ühtegi vaidlustust riigihanke kohta ei esitatud. Päästeamet plaanib rahandusministeeriumi otsuse vaidlustada.» lisas ta.

Tagasi üles