Ettevõtete kasumid said paisu tagant lahti ja tegid järsu hüppe Lisatud graafik ja kommentaar!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rahamäed

FOTO: Pirita majandusgümnaasium

Kuula artiklit

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta III kvartalis 871 miljonit eurot, mis on 21% suurem kui aasta varem samal ajal, teatas Statistikaamet.

2017. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid töötleva tööstuse, kinnisvara- ja kaubandusettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2018. aasta III kvartalis kaupu ja teenuseid 15,5 miljardi euro eest ehk 12% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 11% ja 6%.

Ettevõtete kulud olid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 12%, sh tööjõukulud 11% suuremad. Hõivatute arv kasvas aastaga 4% ja töötatud tundide arv 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 6200 eurot kvartalis, mis on kümnendiku võrra suurem kui aasta varem samal ajal.

2018. aasta III kvartalis investeerisid ettevõtted 541 miljonit eurot, mida on 13% rohkem kui aasta varem samal ajal. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energeetika-, kinnisvara- ning kaubandusettevõtted, kes kokku tegid enam kui poole ettevõtete koguinvesteeringutest. 2017. aasta III kvartaliga võrreldes suurenesid investeeringud ehitistesse, transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid.

Ettevõtete kasum tegi III kvartalis järsu hüppe

FOTO: Statistikaamet

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul kasvas ettevõtete kogukasum kolmandas kvartalis enam kui viiendiku võrra suuresti positiivse baasefekti tõttu ning oli ootuspärane. «Pärast pooleaastast langust suurenes ettevõtetesektori kogukasum selle aasta kolmandas kvartalis taas viiendiku võrra. Kasumi suurenemine oli ootuspärane, kuna eelmise aasta samas kvartalis tegi ettevõtetesektori kasum tugeva languse ning sellest tekkis nüüd ka positiivne baasefekt,» rääkis Mertsina.

Ta tõi esile, et ettevõtete kasumite kasvu taga olid peamiselt kolm tegevusala: töötlev tööstus, hulgikaubandus ja kinnisvaraalane tegevus. Töötleva tööstuse kasumi kasv tuli peamiselt puidu- ja põlevkiviõlitööstusest ning metalltoodete tootmisest. Tugeva languse tegi kasum aga ehituses ja IKT sektoris ning põllumajandusettevõtted olid kokkuvõttes kahjumis.

Põllumajandusettevõtete kahjumi põhjuseks oli Swedbanki peaökonomisti sõnul müügitulu kasvu tugev aeglustumine, samas kui kulude kasv kiirenes. «Samas oleks põllumajanduses mõistlik vaadata aastast kasuminumbrit, kuna põllumajandussektori kasum tuleb toetustest, mis võetakse arvele aasta lõpus,» märkis ta. Kuigi ehituses jätkus kolmandas kvartalis tugev müügitulukasv, suurenesid kulud – eriti just tööjõukulud – kiiremini, mis lõpptulemusena vähendas sektori kasumit, tõi Mertsina esile.

«Kui aga vaadata ettevõtete kasumite osakaalu käibes, siis on see sel aastal vähenenud ning samasugune alanev trend on olnud ka pikemas tagasivaates,» märkis ökonomist. Euroopa Liidu (EL) riikide võrdluses paikneb Eesti ettevõtetesektor oma kasumi osakaaluga sektori lisandväärtuses riikide keskmises grupis. Eesti ettevõtete kasumlikkus on aastatega seejuures liikunud lähemale EL keskmisele näitajale.

«Möödunud aastal oli see näitaja meist suurem peamiselt endistes idabloki riikides ja ka näiteks Kreekas,» märkis ökonomist. Kui aastatel 2014–2016 ületas tööjõukulude kasv oluliselt ettevõtete müügitulu kasvu või isegi langust, siis alates 2017. aastast on need kaks näitajat kasvanud peaaegu sünkroonis, ütles ta. «Samas, varasemate aastate liigkiire tööjõukulude kasv on viinud selle näitaja käibe suhtes ajalooliselt väga kõrgele tasemele ning see on püsinud seal suhteliselt stabiilselt viimased kolm aastat,» rääkis Mertsina.

Swedbanki hinnangul peaks palgakasv lähiaastatel veidi aeglustuma, kuid see jääb ikkagi võrdlemisi tugevaks. Hõivatute arvu kasv aga pidurdub ning see peaks kokkuvõttes tööjõukulu kasvu pidurdama. Samuti on oodata ka ettevõtete käibekasvu aeglustumist. Kolmapäevane statistikaameti statistika näitas ka, et ettevõtete investeeringud pöördusid pärast kaht järjestikust languskvartalit kasvule, tõustes 13 protsenti. See oli Mertsina hinnangul samuti ootuspärane.

«Möödunud aasta esimesel poolaastal tehti puidutööstuses, transpordisektoris ning rentimisteenustega tegelevates ettevõtetes erakorralisi suurinvesteeringuid, mis andsid selle aasta esimesel poolaastal baasefektina tulemuseks investeeringute languse,» märkis Swedbanki peaökonomist. Selle aasta kolmandas kvartalis sellist negatiivset baasefekti enam ei olnud. Ettevõtete investeerimisaktiivsust näitab ka nende laenuportfelli kasv korralik kas, lisas ta. Ettevõtted märgivad oma investeeringuid kvartalitesse väga erinevalt – mõnikord tehakse seda aastases kokkuvõttes.

«Ettevõtete investeeringute osakaal käibes on aga langustrendis ning ka osakaal sektori lisandväärtuses on viimastel aastatel järsult madalamale langenud,» märkis Mertsina. Samas on need jõudnud EL-i keskmise tasemeni. Lähiriikidest oli möödunud aastal ettevõtete investeeringute osakaal sektori lisandväärtuses Eestist madalam näiteks Lätis, Leedus ja Soomes, samas kui Rootsis on investeeringute tase Eestist kõrgem, lisas Mertsina. Kuna Eestis on juba lähiaastatel oodata hõivatute arvu kasvu pidurdumist, siis on ettevõtete käivete ja kokkuvõttes, majanduskasvu, hoidmiseks tarvis tootlikkust tõsta.

Selleks on aga teatavasti tarvis investeerida rohkem efektiivsusesse, rääkis Mertsina. «Kuigi ettevõtete tööjõu tootlikkus suurenes kolmandas kvartalis kümnendiku võrra ja viimase kahe aasta jooksul on tootlikkuse kasv paranenud, on pikemas vaates ikkagi tegemist tagasihoidlike numbritega. Samas on positiivne see, et ettevõtete tööjõu tootlikkuse kasv on tasapisi liikunud lähemale tööjõukulude kasvule, mis tähendab seda, et ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime saab üha vähem kahjustada,» rääkis ta.

Ideaalis peaks tootlikkus ületama tööjõukulude kasvu või siis vähemalt nendega samas tempos liikuma. Swedbanki peaökonomist tõi ka esile, et kolmapäeval avaldatud ettevõtete kvartaliarvestust ehk kiirstatistikat tuleks võtta esialgsena ja kindlasti mitte väga täpsena. «Viimaste aastate kogemus näitab, et statistikaamet korrigeerib ettevõtete aastase arvestusega neid näitajaid üsna palju – eriti puudutab see investeeringuid, aga ka kvartalite kasumeid,» märkis ta. Erinevus aasta- ja kvartalistatistika vahel on viimastel aastatel suurenenud.

Näiteks on aastase statistika järgi arvutatud ettevõtete investeeringud kvartalites arvutatust ligikaudu poole võrra suuremad, lisas Mertsina. Ettevõtete käivete juures on see vahe ligikaudu kümnendik. Kui möödunud aasta kevadel näitasid ettevõtete investeeringud SKP arvestuses neli aastat järjest langust, selle aasta kevadel kolm aastat, siis viimased arvestused on ettevõtete investeeringud taandanud kahele aastale.

Ettevõtlussektori kogukasum kasvas tänavu kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 21 protsenti 871 miljoni euroni, teatas statistikaamet kolmapäeval. Ettevõtted müüsid 2018. aasta kolmandas kvartalis kaupu ja teenuseid 15,5 miljardi euro eest ehk 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vastavalt 11 ja 6 protsenti.

Ettevõtete kulud olid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 12 protsenti, sealhulgas tööjõukulud 11 protsenti suuremad. Hõivatute arv kasvas aastaga 4 protsenti ja töötatud tundide arv 2 protsenti. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 6200 eurot kvartalis, mis on kümnendiku võrra suurem kui aasta varem samal ajal. 2018. aasta kolmandas kvartalis investeerisid ettevõtted 541 miljonit eurot, mida on 13 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse.

Tagasi üles