Liiga palju kelme: krüptobuum sunnib Eestis seadust muutma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eestis on väljastatud ligi 900 krüptoraha luba.

FOTO: Jiri Hera / PantherMedia / Jiri Hera

Kuula artiklit

Rahandusministeerium viib peagi valitsusse rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse muudatused, millega karmistatakse juba teist korda krüptorahaga seotud tegevuslubade andmist, kirjutas Äripäev.

Täpselt aasta ja ühe päeva eest jõustus Eestis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus redaktsioon, millega võeti üle ELi nn IV rahapesu tõkestamise direktiiv. Krüptorahaga tegelevate ettevõtete arv Eestis hakkas pärmina kerkima ja praeguseks on neid ligi 900 ning valdav osa on välismaise taustaga, kes üritavad ära kasutada Eesti id-kuvandit ja siin saadud tegutsemisluba oma tegevuse puhtana näitamiseks.

Lubade väljastamisega tegeleva rahapesu andmebüroo (RAB) juhi Madis Reimandi sõnul on muutusi vaja. «Näeme selles tegevusvaldkonnas rahapesu ja pettuseriske, mistõttu oleme teinud ettepanekud regulatsioonide tugevdamiseks,» toonitas ta.

Pikemalt Äripäevas.

Mis toimub?

Alles eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et Eestis on praeguse seisuga üle 900 litsentsiga krüptoraha kaevandemisega tegelevat ettevõtet. 

Mullu sügisel jõustus Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis reguleerib muu hulgas ka õiguslikult virtuaalvääringu mõistet ja kasutamisvõimalusi.

Seadus võimaldab ettevõtetel osutada krüptoraha ja virtuaalvääringute vahetamise, ülekandmise ja säilitamisega seotud teenuseid kahe tegevusluoa alusel. Esimene neist on virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusluba ning teine virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba. Portaali andmetel on esimest Eestis väljastatud ligi 500 ja teist pisut üle 400. 

Kuid rahapesu andmebüroo poolt välja antud finantseerimisasutuse tegevusluba annab õiguse osutada Eesti vaid neid finantsteenuseid, mis ei nõua finantsinspektsiooni tegevusluba. Nendeks on näiteks valuutavahetuse, juriidilistele isikutele laenu andmise või hoiu-laenuühistute tegevus. 

Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juhi Kristjan-Erik Suurväli sõnul on tegevusluba sisuliselt registreering majandustegevuse registris ning tema hinnangul kasutatakse taoliseid tegevuslubasid tihtipeale selleks, et jätta muljet nagu oleks isikul õigus osutada investeerimisteenuseid.

Kumbki tegevusluba ei anna aga õigust tegutseda finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvatel tegevusaladel, näiteks investeerimisühinguna. Samuti ei anna see teistes riikides tegutsemiseks ega ka valuutaturul kauplemise teenuse osutamiseks õigust. 

Krüptoraha nii-nimetatud kaevandamise protsessi käigus tehakse aritmeetilisi tehteid, mis hoiavad süsteemi töös, võimaldades tehingute kinnitamist ja mille tasuks on kaevandajatele vastloodud krüptoraha. Kaevandamine nõuab suurt hulka energiat.

Tagasi üles