Kuidas äri alustades tasuta head nõu saada?

Maakondlikud arenduskeskused Eestis.

FOTO: MAK-võrgustik

Sügisel ilmusid Kantar Emori uuringu tulemused, mis viitasid sellele, et kolmandik eestlastest, kes veel ei tegele ettevõtlusega, soovib lähima viie aasta jooksul sellega alustada. Millist tuge soovivad alustavad ettevõtjad saada ning mis on reaalsed võimalused selleks täna? Vastavad üle-eestilise maakondlike arenduskeskuste võrgustiku eksperdid.

Eestis on nimelt igas maakonnas arenduskeskused, mis kuuluvad üle-eestilisse MAK-võrgustikku. Keskustes nõustatakse ja toetatakse alustavaid ja tegutsevaid ettevõtjaid erinevate teenustega.

Andres Huul, MAK-võrgustiku tegevjuht, toob välja, et alustav ettevõtja julgeb üha enam nõu küsida ja pöördub selleks maakondlikesse arenduskeskustesse. Huul hindab keskuste tugevuseks läheduse kliendile (keskused asuvad igas maakonnas), samuti selle, et nõustamist pakutakse tasuta. Maakondlike arenduskeskuste poole saab ettevõtja pöörduda, kui soovib nõu ettevõtte asutamise, äriplaani koostamise, projektirahastuse kaasamise osas. Samuti korraldavad arenduskeskused mentorklubisid ja erinevaid ettevõtluskoolitusi.

Arenduskeskustes töötab kokku enam kui 40 ettevõtluskonsultanti, kelle juurde saab ettevõtlusega alustamise või arendamisega seotud probleemidega pöörduda, räägib Huul. Kõige enam pöördub alustavaid ettevõtjaid arenduskeskusesse sooviga koostada põhjalik äriplaan või saada infot rahastusallikate kohta.

Alustava ettevõtja jaoks on äriplaan kõige alus ja seda on lisaks oma ettevõtmise paremale kavandamisele vaja ka näiteks EAS starditoetuse, töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse ja muu sarnasetaotlemise jaoks, märgib Huul.  Oma ettevõtmise kavandamisele saavad tasuta tuge ka MTÜ-d, kes viimasel ajal üha enam alustavad teenuste pakkumisega, et tulu teenida.

«Paljudele tundub sõna »äriplaan« midagi keerulist ja müstilist, kuid koos konsultandiga olulisi teemasid läbi arutades ja kirja pannes kasvab kindlustunne, et midagi kohutavat siin ei ole. Läbimõeldud ja kirja pandud plaan koos arvutustega toovad välja selle, kas kavandatav ettevõtmine suudab vähemalt paberil ots-otsaga kokku tulla. Äriplaanide elluviimise praktika näitab, et see aitab vältida nii kulukaid kui ajamahukaid vigu,» tõdeb Huul.

Kui ettevõtjal on idee, siis esimesena soovitab Huul panna mõne lausega, võimalikult lihtsalt kirja, mida kavatsetakse tegema hakata. «Järgmiseks tuleb selgeks teha, kas see idee on peale teie enda veel kellelgi vajalik. Kas see idee aitab lahendada kellegi probleeme, täita tema vajadusi või unistusi? Kas keegi on nõus selle eest ka maksma?» loetleb ta mõttekohti. Kui viimasele küsimusele puudub selge vastus, siis pole teie idee ettevõtlusega alustamiseks küps.

Kui aga idee on tarbijale vajalik ehk siis loodav ettevõte saab lahendada tarbija ees seisvaid probleeme või täita tarbija soove mõistliku tasu eest, saab edasi liikuda. Põhjaliku äriplaani koostamiseks saab iga ettevõtja nõu küsida endale lähimast maakondlikust arenduskeskusest.

Järgmine probleem võib olla, et ettevõte on asutatud, alustamiseks vajalikud vahendid olemas, koduleht loodud, esimesed müügid tehtud, sotsiaalmeedia kontod kaasajastatud - alustav ettevõtja tormab hommikust õhtuni nagu orav rattas, aga soovitud tulemuseni justkui ei jõua, toob Huul välja levinud murekoha.

«Seega on alustav ettevõtja justkui üksi,» tõdeb ta. Tegelikult on aga teisigi sarnaste kõhkluste ja muredega alustavaid ettevõtjaid teisigi ning selleks tegutsevad arenduskeskuste juures mentorklubid, kus värsked ettevõtjad omavahel kohtuda saavad – lisaks on on neis oma ettevõtluskogemusest ja saadud õppetundidest rääkimas pikema ajalooga ettevõtjad, kes on alustajale toeks.

«Üheskoos seatakse sihte, koostatakse tegevusplaane, suheldakse, õpitakse ja ollakse üksteisele toeks. Igaüks võtab mentorklubist kaasa just selle mõtte ja õppetunni, mida sel hetkel kõige rohkem vajab. Mida üheskoos aga alati tõdetakse on, et alustavale ettevõtjale on hädavajalik suhte- ja tugivõrgustik ning oskus iseendale aega võtta, et uued mõtted saaksid tulla ja tegutsemisind ei raugeks,» kirjeldab Huul.

Maakondlikest arenduskeskustest

MAKid asuvad kõigis 15 maakonnas.

MAKid pakuvad konsultatsioone ja koolitusi ettevõtjatele ning tegelevad järjepideva ettevõtlusteadlikkuse kasvatamisega üle-eestiliste sündmuste kaudu, näiteks Ettevõtlusnädal.

Ettevõtluskonsultandid nõustavad iga aasta kokku enam kui 5000 ettevõtjat

Tagasi üles