Uuring: Eesti suurfirmad on Balti riikidest võõrtööjõule kõige avatumad
26. november 2018, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/03/11376698t1h0832.jpg)
Balti riikide võrdluses soosivad välistööjõu värbamist kõige rohkem Eesti ja Leedu suurettevõtted, kellest ligi kolmandikul on selge plaan välismaa töötajate kaasamiseks, näitab SEB uuring.
Ühel või teisel moel otsib välistöötajaid 41 protsenti Eesti, 39 protsenti Leedu ja 28 protsenti Läti suurettevõtetest ning ülejäänud ettevõtted välistööjõuga kokku ei puutu või ei kavatse seda ka teha, arvasid uuringus osalenud Balti suurettevõtete finantsjuhid.
«Vaatamata üha pingelisemale olukorrale tööturul ei ole üle pooltel Baltimaade suurettevõtetel kindlat strateegiat, kuidas värvata töötajaid välisriikidest. Kõige vähem huvituvad välistööjõust Läti suurfirmad, kuna 69 protsendis neist välistööjõud puudub ning neil ei ole kavas seda ka hankida – Leedus on vastav näitaja 58 protsenti ja Eestis 54 protsenti ,» ütles SEB Panga juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov pressiteates.
Sokolovi arvates räägime suurettevõtete puhul kvalifitseeritud välistööjõust, mille järele on nõudlus ettevõtete lõikes erinev. «Näiteks innovatsioonile ja digitaliseerimisele panustavatel ettevõtetel, keda küsitluses oli Baltimaades 15–20 protsenti, on selge vajadus IT-spetsialistide ja inseneride järele. Spetsiifilisemaid oskusi ja haridust omavaid töötajaid võib olla koduriigist raske leida,» märkis Sokolov.
Kuigi mitmed finantsjuhid tunnistasid, et nende ettevõtetel ei ole täpset strateegiat välistöötajate meelitamiseks, siis 20–30 protsendil on täpsed plaanid, kuidas leida töötajaid piiri tagant. Välistöötajate arvu vähendamisele mõtleb vaid viis protsenti Eesti ning kolm protsenti Läti ja Leedu vastajatest.
SEB korraldas septembris Balti riikide suurettevõtete finantsjuhtide uuringu juba kuuendat korda. Uuringu fookuses on ettevõtete hinnang majandusolukorrale, peamised probleemid ning võimalused ärikeskkonnas. Käesoleval aastal osales uuringus 226 ettevõtet, kelle aastakäive ulatub vähemalt 20 miljoni euroni.