Nafta hind kukkus kokku (15)
24. november 2018, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/24/11597945t1h07d1.jpg)
Nafta hind tegi eile järjekordse vabalanguse, sest USA naftatööstus toodab üha rohkem musta kulda ning jahtuv maailmamajandus kahandab nõudlust.
Peamiselt USAs kaubeldav WTI (West Texas Intermediate) maksab nüüd 50 dollarit barrel ning Brenti nafta alla 60 dollari.
Eile kukkus WTI hind 7,7 protsenti 50,4 dollarini barrel, mis on selle suurim langus alates 2015. aastast. Brenti nafta hind kukkus kuus protsenti 58,8 dollarini barrel.
Kuna väljasool USAd on majanduskasv hakanud aeglustuma, kardavad kauplejad ja investorid, et nõudlus nafta järele hakkab ka kahanema. Nafta hinnalangusele lisas hoogu Saudi Araabia ja Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), kes plaanib tootmist vähendada vaikselt, ilma suure kärata, kirjutab The Wall Street Journal.
OPECi tegemistega kursis olev allikas ütles majanduslehele, et naftakartelli idee on jätta tootmine sellele tasemele, milles lepiti kokku 2016. aasta novembris. Kuna aga Saudi Araabia toodab ise oma kvoodist miljoni barreli võrra rohkem ööpäevas, siis on seda võimalik üsna efektiivselt vähendada, mis peaks toetama hindu ega ärritaks USA president Donald Trumpi, kes on nõudnud korduvalt, et OPEC peaks hinnad allpool hoidma.
Investorid on aga skeptilised OPECi võimes naftapakkumise trendi muutma. Kartell koguneb Viini nõupidamisele 6. detsembril.
Asi on selles, et USA on tõusnud maailma suurimaks naftatootjaks. Alates 2012. aastast on ühendriikide toodang kasvanud peaaegu kahekordseks, mis tähendab, et kõige olulisemad tegijad on naftaturul just ameeriklased.
«Ma poleks mitte kunagi uskunud, et USAst tulevad sellised numbrid,» ütles majanduslehele investeerimisfirma Mizuho Securities tulevikutehingute divisjoni direktor Bob Yawger. «See hakkab siduma OPECi käsi.»
Sel suvel möödus USA naftatootmisel Saudi Araabiast ja Venemaast ning tõusis esimeseks. Viimati olid Ühendriigid maailma suurimad tootjad 1973. aastal. Konsultatsioonifirma Wood Mackenzie andmetel toodeti USAs septembris 11,65 miljonit barrelit naftat ööpäevas ja oktoobris samapalju. Saudi Araabias toodeti peaaegu 11 miljonit ja Venemaal 11,4 miljonit barrelit.
«Seni jagati maailm OPECiks ja mitte-OPECiks» ütles analüüsikeskuse IHS Markit nõukogu aseesimees Daniel Yergin. «Nüüd on maailmas kolm suurt,» lisas ta.