Kaks riigifirmat karvupidi koos: Eesti Raudtee nõuab kaubaveofirmalt kohtus miljoneid
Rohumaa: ise oleme oma elu keeruliseks teinud

Operaili veduri pidulik avamine.

FOTO: Arvo Meeks

Eesti Raudtee esitas varem EVR Cargo ärinime kandnud AS Operaili vastu hagiavalduse, milles nõuab 6,4 miljoni euro tasumist, sest kaubaveofirma pole väidetavalt Eesti Raudteele kõigi kasutatud teenuste eest maksnud.

«Tasumata on jäänud vedurite tühisõitude kasutustasu püsikulu osa, mis on ette nähtud seadusega ja tehnilise järelevalveameti (TJA) poolt kinnitatud. Teised vedajad on kasutustasu maksnud täies ulatuses,» ütles Eesti Raudtee juht Erik Laidvee, kelle sõnul selgusid tasumata arved pärast ettevõtte raamatupidamisandmete auditeerimist.

Hagi sisseandmisele eelnesid juba alates maikuust Operailiga kestnud läbirääkimised, kuid sellest hoolimata ei suutnud riigifirmad kohtuvälist kompromissi leida.

Laidvee sõnul ulatub saamata jäänud kasutustasude osa kolme aasta peale kokku 6,1 miljoni euroni. Koos viivistega on Operaililt sissenõutav summa seega 6,4 miljonit eurot.

AS-i Operail juhatuse esimehe Raul Toomsalu sõnul puudutab vaidlus kuus aastat tagasi sõlmitud raudtee infrastruktuuri kasutamise lepingut, kuid kõik arved on tasutud.

«Pea kümme aastat oleme Eesti Raudtee infrastruktuuril vedanud kehtivate kokkulepete alusel. Arved on tasutud alati ettemaksuga. Meile täna esitatud nõue on arusaamatu ning peame seda täiesti põhjendamatuks,» ütles Toomsalu.

Toomsalu kinnitusel sõlmiti möödunud aasta detsembris uued lepingud ning Eesti Raudtee esitatud nõuded puudutavad varasemate aastate tasusid.

Tema sõnul on veider, miks Eesti Raudtee alles nüüd tasusid nõuab, kui riigifirmat on iga-aastaselt auditeeritud ning siis pole rikkumisi täheldatud.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuhi Monika Lillese sõnul on viimastel aastatel tehtud ettevõttes hulga auditeid, kuid sellegipoolest on keeruline öelda, miks väidetavalt laekumata arved alles tänavu avastati.

«See tuli auditeerimise käigus välja, juhtkonnas on vahetunud ka inimesed (Erik Laidvee juhib Eesti Raudteed alates 2017. aasta maikuust-toim). Oleme viimastel aastatel süsteeme korrastanud, vähendanud käsitsi tehtud raamatupidamist ja rohkem automatiseerinud, eks selle kaudu tulevad ka täpsustused välja,» ütles Lilles.

Nii Eesti Raudtee kui ka AS Operail on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvad äriühingud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsioonijuhi Rasmus Ruuda sõnul ei pea ministeerium õigeks sekkuda juhatuse tasandi otsustesse.

«Tegemist on kahe ettevõtte vahelise ärivaidlusega, mille lahendab kohus,» ütles Ruuda.

Operail, endise nimega EVR Cargo, on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilisteks ärisuundadeks on kaubavedu, vedurite ja vagunite remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd 680 inimesele.

Eesti Raudtee on riigi äriühing, mis vastutab raudtee administreerimisega seotud ülesannete eest: tagab raudteetaristu opereerimise, majandamise ja hoolduse ning liikluskorralduse.

Lisaks vastutab ettevõte raudteetaristu toimimise ja arenduse eest ning on partneriks naaberriikide raudteedele piiriüleste küsimuste lahendamisel ja standardite kokkuleppimisel.

Rohumaa: ise oleme oma elu keeruliseks teinud

Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa selgitas, et mõlema ettevõtte juhtkonnad ja nõukogud pidasid pikalt läbirääkimisi, et üksmeelt leida, aga see ei õnnestunud. Esimees kordas pidavalt, et vaidlus on väga tehnilistes detailides ja olemuslikult keeruline, mistõttu jätab ta selle «väga tugevate advokaadibüroodele» lahendada. «Kuna tegu on monopoolse firmaga, peabki ütlema kohus, kuidas õigem on,» lisas ta.

Siiski on teada niipalju, et vaidlus puudutab vedurite tühisõitude kasutustasu, mida Operail pole süüdistuse järgi viimased kolm aastat Eesti Raudteele maksnud. Rohumaa ütles, et alates sellest aastast on Operail tasu maksma hakanud ja vaidlus käibki puhtalt mineviku üle. 

Rohumaa ei osanud kommenteerida, miks 6 miljoni eurone nõue alles nüüd, aastaid hiljem esitati. «Vahepeal on tulnud juhatusse ja nõukogusse uued inimesed, uued vaated. Ju jäeti enne siis midagi kahe silma vahele,» sõnas Rohumaa, tahtmata kellelegi siiski näpuga näidata.

Nõukogu esimees nõustus, et kuna tegu on ühe mütsi alla kuuluvate riigifirmadega (mõlemad kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse-toim) olnuks mõistlikum siiski üksmeel leida, kui kohtusse minna ja advokaatidele kõrgeid tasusid maksta. «Keegi ei taha kohtusse minna, aga kõik selle valdkonna inimesed, ka ministeeriumi eksperdid on teemaga väga hästi kursis, aga keegi ei tea, kõik laiutavad käsi. Seega on kõigile lõpuks parem, kui kohus oma sõna ütleb,» kirjeldas ta.

«Ise oleme oma elu keeruliseks elanud ja nüüd tuleb siis selle eest maksta,» resümeeris Rohumaa kentsakana näiva kohtuvaidluse.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles