Riik ametiühingule: meie ei saa bussijuhtide palkasid tõsta

Bussijuht. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Sille Annuk

Transpordi ametiühingusse kuuluvad bussijuhid taotlesid riigipoolset tuge läbirääkimistel palgatõusuks ja lisaraha leidmiseks, kuid majandusministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul pole riik bussijuhtide tööandja, mistõttu ei saa nad bussijuhtide töötasusid kokku leppida, määrata ega muuta.

«Valdkond on terava konkurentsi tõttu alarahastatud ja bussijuhtide töötasud on ajale jalgu jäänud. See omakorda on tinginud selle, et bussijuhi amet pole enam noortele atraktiivne ja tänaste bussijuhtide keskmine vanus on iga aastaga järjest tõusnud. Lõpuks väljendub see ka liiklusohutuses,» seisis ametiühingu pöördumises, mis saadeti riigikogule, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, maanteeametile ja Autoettevõtete Liidule.

Ametiühing näeb, et tänases seisus on võimalik bussijuhtide palgaläbirääkimisi konstruktiivselt pidada ainult kolmepoolselt, kuna bussisektor on pikki aastaid olnud bussijuhtide palkade osas kriisis.

Avalikel liinidel leitakse vedaja avaliku hanke kaudu, riigi poolt tellitud liiniveo hanketingimustes on välja toodud vedaja kohustus täita Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingus toodud palga, töö- ja puhkeaja tingimusi.

Lisaks on hanketingimustes ette nähtud ühistranspordi hinnaindeks ja metoodika, mille alusel korrigeeritakse iga-aastaselt vedajale makstava toetuse suurust.

«Seega hüvitab riik vedajatele kulud, mida vedajad avatud hangetel tehtud pakkumisel küsivad, sealhulgas palgakulud, milles tööandjad on töövõtjatega kokku leppinud, ja indeksiga ettenähtud mahus veoteenuse kallinemisega kaasnevad kulud. Samas ei ole riik bussijuhtide tööandja ega saa seetõttu ka bussijuhtide töötasusid kokku leppida, määrata ega muuta. Samuti ei võimalda riigihangete seadus hüvitada vedajale avatud hanke käigus sõlmitud lepingus mitte ette nähtud kulusid,» märkis MKM-i asekantsler Ahti Kuningas oma vastuses ametiühingule.

Kuivõrd hanke võitjaga sõlmitav leping ning kulude hüvitamise tingimused on ette teada, peab vedaja pakkumise tegemisel võtma arvesse, et pakutava hinnaga oleks võimalik tagasi teenida ka eeldatavad tulevikus tekkivad kulud.

Seetõttu vaatab maanteeamet koostöös statistikaametiga üle ühistranspordi hinnaindeksi põhimõtted, et võtta uuendatud indeks kasutusele järgmistel liiniveo hangetel.

Kuivõrd riik on avalikes hangetes teinud kollektiivlepingus ettenähtud tingimuste täitmise kohustuslikuks, kutsub Kuningas ametiühingut üles pakkuma omapoolset abi pakkumiste nõuetekohasuse hindamisel ja lepingutingimuste täitmise tagamist tööandjate poolt.

«Lisaks näeme, et vaatamata tänastele, väidetavalt kahjumlikele veohindadele on ka uutes riigihangetes vedajate poolt tehtud hinnapakkumisi, mis ametiühingu hinnangul ei võimalda bussijuhile väärika töötasu maksmist,» märkis Kuningas.

«Viimane näide on Valga maakonna bussiveo riigihange, kus senisel madalal hinnatasemel on pakkumisi esitanud vedajad, kellega ametiühing on pidanud pikaajalist sotsiaaldialoogi. Seega rõhutame, et sotsiaaldialoogi raames on ametiühingul võimalused teha pingutusi selliste praktikate lõpetamiseks tööandjate poolt,» lisas kantsler.

Bussijuhid nõuavad läbirääkimistel kuupalga tõstmist 1200 eurole ja muudatusi töö- ja puhkeaja reeglistikus. Transpordi Ametiühingu koordinaator Aare Kübarsepp ütles, et kui riik leidis raha tasuta ühistranspordiks ja lisaliinideks, siis peab leidma ka bussijuhtide palkadeks.

Tagasi üles