/nginx/o/2018/06/25/7921510t1h6bad.jpg)
Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti tuleva aasta riigieelarve kava üldjoontes liidu eelarvereeglitega kooskõlas, kuid samas mõningad riskid siiski püsivad.
Euroopa Komisjon: Eesti riigieelarve kavas on mõningad riskid
22. november 2018, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti 2019. aasta eelarvekava on Euroopa Liidu (EL) eelarvereeglitega üldjoontes kooskõlas. Komisjoni hinnangul on järgmise aasta struktuurne eelarvepuudujääk 0,7 protsenti SKTst. See on rohkem kui seatud eesmärk ehk 0,5 protsenti SKTst. Seega püsib Eestil mõningane risk eelarve-eesmärgist kõrvale kalduda. Samas on valitsussektori võlakoormus ligikaudu 8 protsenti SKTst, mis on ELi väikseim, teatas komisjoni esindus Eestis.
Komisjoni hinnangul kuulub Eesti koos Läti ja Slovakkiaga nende kolme liikmesriigi sekka, kelle eelarvekavad on 2019. aastal pakti nõuetega üldjoontes kooskõlas. Nende riikide kavade elluviimine võib komisjoni arvates tuua kaasa selle, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast kaldutakse mõnevõrra kõrvale.
Euroopa Komisjon tutvustas kolmapäeval Euroopa Liidu 2019. aasta majandus- ja sotsiaalvaldkonna prioriteete, esitas arvamused liikmesriikide eelarvekavade kohta ja kinnitas, et Itaalia eelarvekava ei vasta paljuski stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Euroopa poolaasta protsessi on esimest korda pärast abiprogrammide lõpetamist kaasatud ka Kreeka.
Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutava komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul on Euroopa majandusel head ajad, kuid kasvavad ohud näitavad, et need ei kesta igavesti.
«ELi riigid vajavad sihipäraseid investeeringuid ja uusi reformimeetmeid, et tugevdada majanduskasvu põhialuseid ja suurendada tootlikkust. Eelarvepoliitika vallas on aeg vähendada valitsemissektori võlataset ja taastada eelarvepuhvrid. See annab meile järgmise majanduslanguse korral manööverdamisruumi. Samuti on käes aeg teha edusamme Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamisel,» rääkis Dombrovskis.
Komisjon võttis vastu ka arvamused selle kohta, kas euroala liikmesriikide 2019. aasta eelarvekavad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.
Kümne liikmesriigi: Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Austria ja Soome eelarvekavad on 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas.
Nelja liikmesriigi: Belgia, Prantsusmaa, Portugali ja Sloveenia eelarvekavade puhul on oht, et need ei ole 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas. See võib tähendada, et kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest kaldutakse märkimisväärselt kõrvale.
Olles hinnanud Itaalia 13. novembril esitatud läbivaadatud eelarvekava, märkis komisjon, et riik ei järgi olulisel määral nõukogu poolt 13. juulil 2018 Itaaliale esitatud soovitust. Komisjon oli sarnasel seisukohal ka 16. oktoobril 2018 esitatud algse eelarvekava suhtes.
Itaalia puhul hindas komisjon uuesti võlakriteeriumi täitmist. Itaalia valitsemissektori võlatase ületab aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 protsenti SKTst, olles 2017. aastal 131,2 protsenti SKTst ehk 37 000 eurot elaniku kohta. Komisjoni analüüs osutab, et võlakriteeriumi ei täideta ning seega on põhjendatud algatada võlapõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.