Riik asub Ruhnu ühendust taastama: esmalt hoidke veised lennurajast eemal

Seoses Ruhnu lennuvälja maandumisrajal uitavate mägiveistega katkes ajutiselt lennuliiklus Pärnu–Ruhnu–Kuressaare liinil.

FOTO: Urmas Luik

Ruhnu püsiühendus mandri ja Saaremaaga on katkenud, kuna laevade navigatsioonihooaeg on lõppenud ning lennuliiklust takistab asjaolu, et öösiti jätavad saare lennurajal uitavad metsikud šoti mägiveised sinna väljaheiteid. Seetõttu pöördus Ruhnu vallavanem Siim Avi riigi poole palvega teha kriisikoosolek, kuna väikesaare elanikud ei näe enam võimalusi probleemi iseseisvalt lahendada.

Ruhnu saare elanikud on oma jõududega talgute korras üritanud loomakarja ühte kohta ajada, kuid selgus, et seda on väga keeruline teha ja katse ebaõnnestus.

«Arvestades Ruhnu saarega püsiühenduse piiratust talvisel navigatsiooniperioodil, selgitame koostöös maanteeameti, lennuameti ja AS-iga Tallinna Lennujaam välja Ruhnu lennuväljal ohutuse tagamisega seotud asjaolud ning edasise töökorralduse. Kuivõrd lennuohutuse tagamine on alati prioriteet, palun kogukonnal ja loomade pidajal esimese meetmena viivitamatult tagada loomade piiramine, et tulevikus välistada loomade sattumine lennuväljale,» kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas oma vastuses Ruhnu vallavanemale.

Lennuamet on Ruhnu lennuväljale andnud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni kohase lennuvälja tarastamise nõude täitmisel erisuse, mis tugineb kogukonna, loomapidajate ja AS-i Tallinna Lennujaam seisukohtadele.

«Kohalik kogukond on kinnitanud, et loomade liikumise tõkestamiseks rajatakse elektrikarjusega varustatud laudaed ning loomade valvamiseks palgatakse karjak. Seega on kahetsusväärne, et Ruhnu lennuvälja ohutustaset ei ole suudetud säilitada,» tõdes Kuningas.

Ruhnu valla kriisikomisjon tegi probleemi lahendamiseks mitmeid ettepanekuid: näiteks tagada lennuväljale ööpäevaringne mehitatud valve – kohapealne tööjõud on olemas. Tõkestamaks lennurajale loomade juurdepääsu, võiks kriisikomisjoni hinnangul rentida kiiremas korras teisaldatava piirdeaia, mis toodaks kohale erilaevaga.

Ühe võimalusena näevad Ruhnu võimud regulaarse lennuühenduse või muu transpordiühenduse tagamist valitsuse reservfondist vahenditest. Samuti paluti tagada laevaühendus Ruhnu saarega.

Ruhnu lennuvälja operaator Anne Mikson ütles Meie Maale, et probleem on pikaaegne, aga nii hulluks pole varem olukord muutunud. «Need tarad, mis siia kunagi ehitati, loomi ju ei pea,» sõnas ta. «Omanik pidi vist kuskil politsei- ja piirivalveametis töötama ja pole aasta jooksul kordagi Ruhnus käinud. No ei saa ikka nii, et tood loomad saarele ja siis ei tunne nende vastu enam huvi.»

MTÜ Seos juhatuse liige Madis Mardu tõi viis aastat tagasi Ruhnu 50 šoti mägiveist ning taotles Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) toetust rannaniitude hooldamiseks. Projekt maksumusega 31 976 eurot sai toetust summas 27 180 eurot ehk 85 protsenti kogu summast. Projekti raames rajati rannaniitude ja poollooduslike elupaikade taastamiseks vajaminev infrastruktuur, sealhulgas kilomeetreid pikk miljööväärtuslik karjaaed ja kolm loomade varjualust.

Tagasi üles