Riigikogu sai ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolör Janar Holm.
Riigikontrolör Janar Holm. Foto: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Riigikogu sai kolmapäevasel istungil riigikontrolör Janar Holmilt ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal, teatas parlamendi pressiteenistus.

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et Eesti on rikkam kui kunagi varem.

«Tänavu on Eesti elu edendamiseks Riigikogu ja valitsuse käsutuses 40 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi. See on olnud erakordne areng,» tõi riigikontrolör välja.

Holm kinnitas rahandusministri sõnu, et see raha on raamatupidamises korralikult arvel ning mullused riigi majandustehingud olid olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega. Riigikontrolöri sõnul on selgelt näha, et tsentraliseerimine on riigi raamatupidamise tasemele väga hästi mõjunud.

«Jah, kindlasti on meie ühiste maksumiljardite kohta hea teada, et paberid on korras ja rehkendus on õige. Aga keerulisemad on lood selle mõistmisega, millele ja miks riik raha kulutab ning kuidas see Eesti arengut mõjutab,» märkis Holm.

Riigikontrolöri sõnul on iga-aastane riigieelarve seadus järjest vähem arusaadav ja informatiivne.

«Probleem on ka seletuskirja sisu ja selles toodud teabe ebaühtlane kvaliteet,» ütles Holm.

Ta tõi välja, et riigieelarve seaduse ja seletuskirja arusaadavusega seondub ka küsimus, kuidas saaks Riigikogu, mis peaks olema riigi strateegiliste arutelude keskpunkt, osaleda riigieelarve kui riigi aasta tähtsaima strateegilise dokumendi koostamises.

Riigikontrolör ütles, et majandusaasta koondaruande osaks olevas tegevusaruandes on küll kirjas valdkonna olulisemad arengud, indikaatorite väärtuste muutused ning riigi algatused, tegevused ja initsiatiivid, kuid samal ajal ei ole need kuigivõrd seotud raha ega inimestega.

Holmi sõnul oleks mõistlik vaadata üle kogu riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ja ka aruandluse ajakava. Riigikontrolöri sõnul vajaks uuesti läbimõtlemist ka Riigikogu vajadusi silmas pidades riigi majandusaasta koondaruande praeguse infoesituse mõttekus ning ka Riigikontrolli tegevus finantsauditite valdkonnas.

«On märkimisväärne, et riigieelarve tulud on kümne aastaga kasvanud suisa 66 protsenti. Raha on kõvasti juurde tulnud, kuid üksnes rahaga siiski riiki ei juhita ja muresid ei lahendata,» ütles Holm.

Riigikontrolör tõi välja, et tänavuses Riigikontrolli aastaülevaates ongi käsitletud mitut inimesi otseselt puudutavat probleemi, mis ootavad süsteemset lahendust.

Holm tõi välja, et Eesti riik sõltub Euroopa Liidu toetustest, mis hakkavad aga vähenema.

«Riigikontroll on soovitanud aegsasti toetuste vähenemiseks valmis olla ja koostada vastav aja- ning tegevuskava,» ütles riigikontrolör.

Samuti peatus Holm oma ettekandes riigireformil ja sellel, mida inimesed riigireformilt ootavad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Inara Luigas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist ja Enn Meri Vabaerakonna fraktsioonist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles