Jahtide talvehotellid meelitavad jõukaid laevaomanikke

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jahtide ja kaatrite talvehotelli paigutamisel ei ole midagi juhuslikku, kõik on täpselt välja mõõdetud. Suuremad alused sõidutatakse kohale raamkraanaga, väiksemad pannakse nende vahele kahveltõstukitega või treileritel.

FOTO: Eero Vabamägi

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kas tahate oma purjeka talveks õue staaplile seisma jätta või läheb see sisehalli? Kas sobib külm ruum või eelistaksite põrandaküttega ellingut? Valikuid on palju, piirid seab reederi valmisolek talvekorteri eest maksta.

Väikelaevade ületalve hoidmisest ja nende hooldusest sügisest kevadeni on Eestis välja kasvanud terve majandusharu. Eraldi võttes on väikelaevade talviste hoiupindade rendiäri maht hinnanguliselt paar-kolm miljonit eurot aastas. Kuid koos aluste veest välja tõstmise, transpordi, puhastuse, hoolduse, remondi ning muude teenustega on tegemist paljudele ettevõtjatele ja eelkõige sadamaomanikele suurt huvi pakkuva tegevusvaldkonnaga.

Jahtide-kaatrite talvehotellide pidajate hinnangul annab optimismiks põhjust Helsingi ja Stockholmi linnavõimu otsus piirata veesõidukite talveks seisma jätmist linna parklatesse ja staaplitele. Soome ja Rootsi väikelaevnikele on sageli soodsam tuua jaht talveks Eestisse hoiule, kui hakata seda kodusadamast sisemaa laoplatsile vedama.

Tagasi üles