Tööhõive on ületanud buumiaastad
Vanemaelaiste tööhõive on sajandi kõrgeim

Töötukassa protaali lisandusid avaliku sektori tööpakkumised.

FOTO: Marko Saarm

Töötuse määr oli selle aasta kolmandas kvartalis 5,2 protsenti, tööhõive määr 68,2 protsenti ja tööjõus osalemise määr 72,0 protsenti, teatas statistikaamet. Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatega. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge.

Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud. Siiski on märkimisväärne, et jätkuvalt kasvab vanemaealiste ehk 50–74-aastaste aktiivsus tööturul. Vanemaealiste tööhõive määr kasvas kolmandas kvartalis 59,1 protsendini, mis on selle sajandi kõrgeim.

Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 61,3 protsenti ja töötuse määr 3,6 protsenti. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 50–74-aastaste hõivatute arv suurenes 4500 võrra ja töötute arv vähenes 3000 võrra.

Tööturu aktiivseima vanuserühma ehk 25–49-aastaste näitajad kolmandas kvartalis oluliselt ei muutunud, nende tööjõus osalemise määr oli jätkuvalt kõrge (88,1 protsenti).

Noorte ehk 15–24-aastaste tööjõus osalemise määr oli 46 protsenti. Kuigi noorte tööjõus osalemise näitaja on viimastel aastatel püsinud stabiilne, tänavu kolmandas kvartalis selles vanuserühmas hõivatute arv vähenes ning töötute arv suurenes.

2018. aasta kolmandas kvartalis oli hõivatuid 666 600, mis on sama palju kui aasta tagasi. Samas on märkimisväärselt kasvanud osaajaga hõivatute arv. Tänavu kolmandas kvartalis oli täistööajaga töötajaid 588 000 ja osaajaga töötajaid 78 600.

Kõrvutades neid näitajaid eelmise aasta kolmanda kvartaliga näeme, et osaajaga töötajate arv on kasvanud 7100 võrra ning täistööajaga töötajate on arv sama palju vähenenud. Kõige rohkem töötavad osaajaga noored ja vanemaealised. Eelmisel aastal töötas osaajaga iga viies 15–24-aastane ning iga seitsmes 50–74-aastane.

Tööturul mitteaktiivseid oli kolmandas kvartalis 273 400. Suurima osa mitteaktiivsetest moodustasid pensioniealised (82 800), õpingute (63 300) ning haiguste või vigastuste tõttu tööturult eemale jääjad (61 200). Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on 4000 võrra suurenenud nende inimeste arv, kes olid mitteaktiivsed haiguste või vigastuste tõttu.

Õpingute tõttu tööturult eemale jäänute arv on vähenenud 3400 võrra. Põhjus võib olla selles, et noortel on tööl ja koolis käimist kergem ühildada. Samuti on vähenenud mitteaktiivsete pensioniealiste arv 5100 võrra, seda ilmestab ka 50–74-aastaste kasvav aktiivsus tööturul.

Tagasi üles