Taksolubade arv on aastaga plahvatuslikult kasvanud
13. november 2018, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta tagasi jõustusid ühistranspordiseaduse muudatused, mille tagajärjel pidid ka nn äpitaksod taotlema ametliku teenindajakaarti. Selle ajaga on väljastatud 4200 teenindajakaarti, mida on umbes kuus korda enam kui varem.
Maanteeameti statistikast ilmneb, et tänavu oktoobris väljastati ligi 5,2 korda enam teenindajakaarte kui mullu sama kuu jooksul: kui 2017. oktoobris väljastati 59 luba, siis selle aasta samal kuul lausa 305 teenindajakaarti.
Kõige enam anti teenindajakaarte välja aga seaduse jõustumise esimesel kuul ehk möödunud aasta novembris, kui väljastati 950 luba. Seda oli seejuures rohkem kui möödunud aasta varaseamate kuude peale kokku: 2017. aasta jaanuarist kuni oktoobrini väljastati 545 teenindajakaarti.
Edasi on väljastatud kaartide arv püsinud vahemikus 215 kuni 400 ning 2018. aastal on praeguse seisuga väljastatud kokku 2847 luba. Eesti suurim omavalitsus Tallinn on seejuures viimastel aastatel taksojuhtidele kokku väljastanud 3562 tegevusluba, 11 119 sõidukikaarti ja 6436 teenindajakaarti.
Tallinna munitsipaalpolitseiamet (mupo) alustas kaartide väljastamist tänavu aprilli keskpaigas ning selles ajavahemikus on menetletud kokku 443 tegevusluba, 1374 sõidukikaarti ja 1758 teenindajakaarti. Samas on ameti teatel olnud ka keeldumusi: tegevuslubade puhul on neid olnud 13, sõidukikaartide osas 138 ja teenindajakaartide puhul 257 keeldumist.
Mupo pressiesindaja sõnul on seaduse positiivseks mõjuks see, et amet omab nüüd paremat ülevaadet taksokaartide menetlemisel ega pea tegema lisapäringuid. Negatiivne on taolise äpivaldkonna puhul aga see, et raske on eristada, kas tegemist on eraauto või taksoteenust pakkuva sõidukiga.
Seejuures pole mupole praeguse seisuga esitatud kirjalikke kaebusi, mis oleks seotud niinimetatud äpitaksojuhtidega. Küll on aga kaartide menetlemise käigus kurdetud arveid maksmast keeldunud või purjus sõitjate ebaväärika käitumise üle.
Transpordiplatvormid Taxify ja Uber on Eesti regulatsiooniga üldiselt väga rahul. «On väga mõistlik, et meil on üks seadus, mis reguleerib nii taksosid kui erasõitjaid. Samuti järgivad kõik sõidujagamisplatvormid nõuet, et juhil peab olema teenindajakaart, mis tähendab, et juhtide taust on kontrollitud,» rääkis Taxify kommunikatsioonijuht Karin Kase.
Tema sõnul on ettevõte Eesti regulatsiooni ka mujal Euroopas eeskujuks toonud ning seejuures on kasvanud nii Taxify juhtide kui ka sõitude arv, kuna teenus on üha kättesaadavam ja mugavam.
Ka Uberi esindaja ütles BNS-ile, et Eesti on uudsete digitaalsete lahenduste kasutamisega eeskujuks tervele Euroopale. «Uus tulevikkuvaatav ühistranspordiseadus aitab tervel riigil saada maksimaalselt kasu tehnoloogilistest edasiarendustest ja pakutavatest digiteenustest,» rääkis ettevõtte esindaja. Seejuures teeb Uber Eestis praegu koostööd üksnes nende juhtidega, kellel on nii teenindajakaart kui ka sõidukikaart, mis on vastavuses kehtiva ühistranspordiseaduse nõuetega.
Möödunud aasta 1. novembril jõustunud ühistranspordiseaduse muudatus sätestas eraldi taksoveoliigina infoühiskonna teenuse vahendusel osutatava sõitjateveo, mille puhul nii tellimine kui ka hinna arvestamine toimub läbi IT-platvormi.
Uue seaduse alusel võrdsustati taksoveo- ja kokkuleppeteenuste miinimumtingimused, mõlemale on nüüd kohustuslik tegevusluba, sõidukikaart ja teenindajakaart. Samuti ei piirata taksonduse tegevust edaspidi omavalitsuste põhiselt, vaid teenust võib pakkuda kogu riigis. Lisaks jõustusid muudatused, mille tulemusel kaotatati taksojuhi ametikoolituse kohustus.