Prokurör õpetab: kuidas investeerimisel pügada saamist vältida?

Püramiidskeem on müügiskeem, milles osaledes tasub tarbija võimaluse eest saada hüvitist peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Ka Eesti prokuratuur on kokku puutunud juhtumitega, kus asjatundmatud rahapaigutajad saavad «tulusa investeeringu» sildi all kelmidelt pügada. Kas ja kuidas seda vältida saab, selgitab Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Katrin Mikenberg.

Kui varasemalt seostus sõna «investeerimine» äriinimestega, siis tänapäeval see enam nii ei ole. Nii mõnigi meist tahab vaba raha ise tulusalt teenima panna ja otsib selleks võimalusi. 

Kes otsib, see leiab. Internetis ringi vaadates leiabki mitmeid lehti, mis pakuvad soovijatele erinevaid investeerimisteenuseid. Näiteks lubatakse klientidele võimalust paigutada raha investeerimisfondi, kus asjatundjad seda kasvatavad; võimaldatakse teha endale kasutajakonto ja kaubelda valuutapaaridega, aktsiate, indeksite kui ka kaupadega. Osutatakse ka nõustamist või abi selliste tehingute tegemiseks. Mõnikord ei pea otsimagi, investeerimispakkumused potsatavad e-postkasti või hüppavad reklaamina arvutiekraanile.

Kui investeerimisfondi- või investeerimisteenuse osutajal on olemas pakutavaks tegevuseks vajalikud load, on kõik hästi. Kui aga pole, võib sinisilmse ja nappide teadmistega investoriga juhtuda nii nagu Aleksei Tolstoi lasteraamatu «Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused» tegelase Buratinoga, kes uskus kass Basilio ja rebase Alice mesimagusat juttu, et Lollidemaa põllule maetud tukatitest võrsub rahapuu.

Nimelt viimase paari aasta menetlusstatistika näitab, et paraku esineb juhtumeid, kus asjatundmatud rahapaigutajad pügada saavad. Kuigi neid nn investeerimiskelmuse ja tegevusloata finantsteenuste osutamise kaasuseid kajastub õiguskaitseasutuste statistikas harva, kaldun siiski arvama, et selliseid juhtumeid on tegelikkuses kordades rohkem. Nii, nagu teiste kelmuste puhul, löövad petta saanud inimesed enamasti käega, süüdistavad ennast rumaluses ning jätavad politsei poole pöördumata.

Nende lugude puhul on ühine tunnus see, et investeerimisvõimalust pakkuval äriühingul ei ole investeerimisühinguna tegutsemiseks ja investeerimisfondi valitsemiseks nõutavat tegevusluba. See asjaolu vaikitakse maha. Tulemus – investeerijad jäävad pika ninaga ehk ülekantud rahast ilma.

Peab tõdema, et ebaõnnestunud investeerimised ei pruugi päädida vaid raha kaotusega, võib minna palju kurvemini. See juhtum ei leidnud aset kaugel maal, vaid siin, meie väikeses Eestis. Ühe Tallinnas asuva korteriühistu esinaine, kellel oli ainuõigus ühistu rahaülekannete tegemiseks, otsustas teistele ühistu liikmetele rääkimata rahalised vahendid «kasvama panna». Kui algaja investeerija viimaks taipas, et raha kaob meeletu kiirusega, ei leidnud kahjuks ta muud lahendust, kui vabasurma minek.

Teises loos oli mitu investeerijat ning nad asusid maailma eri paikades. Üks nendest oli meie kaasmaalane. Vaatamata juhtumi mastaabile, õnnestus menetlusgrupil süüdlane välja selgitada ning ta kohtu ette viia. Tegu oli Iisraelis elava mehega. Harju Maakohus mõistis mehe investeerimiskelmuste toimepanemises süüdi ja mingil määral kelm hüvitas kannatanutele tekitatud varalise kahju. 

Investeerimispakkumised ei kao kuskile. Lisaks näeme kiiresti arenevas e-keskkonnas riskikohana krüptoraha pakkumisi. Olgu siinkohal antud mõned lihtsad soovitused, mis investeerimisel petta saamist aitavad vältida:

  • Enne rahapuu seemne külvamist uuri, kas on lootust, et sellest midagi idanema hakkab. Ehk teisisõnu, uuri investeerimisteenust pakkuva äriühingu tausta. Raha paigutamisega seotud tegevuslube väljastab Eestis Finantsinspektsioon, kelle kodulehel www.fi.ee on kõigile huvilistele tutvumiseks üles pandud tegevusloaga investeerimisühingute ja fondivalitsejate nimekirjad. Tutvu nendega. Samast kohast leiab teavet äriühingute kohta, kelle tegevusluba on kehtetu, aga ka hoiatusteateid veebilehtede või äriühingute kohta, kes meil ja võõrsil lubamatult finantsteenuseid pakuvad. Ka neid maksab vaadata.
  • Igati soovitav on teha endale selgeks investeerimise põhitõed.
  • Mõistlik on investeerida üksnes niipalju, kui palju oled valmis raha kaotama.
  • Kui oled langenud pettuse ohvriks, anna sellest teada politseile. Mida kiiremini me saame juhtunust teada, seda rohkem on võimalusi kelm vastutusele võtta ning kasutada kriminaalmenetluse võimalusi tekitatud varalise kahju hilisemaks kättesaamiseks kurjategijalt.

Tasub meeles pidada ütlust: «Kui miski näib liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti ei olegi tõsi.» Ehk teisisõnu - uisapäisa investeerimisel reeglina soovitud tulemust ei saavuta.

Tagasi üles