Teadlane: mõne pensionifondi miinus võib tulevikus veelgi süveneda

Konservatiivsed pensionifondid jäävad ka tulevikus inflatsioonile alla. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Majandusteadlase Kristjan Liivamäe sõnul jääb eestlaste konservatiivsete pensionifondide tootlus järgnevatel aastatel inflatsioonile alla. See tähendab, et nendesse fondidesse investeerinud inimeste varade ostujõud väheneb ja kaaluda tuleks fondi vahetamist.

Negatiivse tootluse peamine põhjus on pensionifondide investeeringud võlakirjadesse, mis praeguses makromajanduse keskkonnas pakuvad väga väikest või lausa negatiivset tootlust, selgitas Liivamägi, kes on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor.

OECD pensionifondide raport leiab, et Eesti pensionifondide reaaltootlus on liikmesriikide seas üks kehvemaid. Liivamäe sõnul on Eesti pensionifondide kehva tootluse üheks põhjuseks mitte fondijuhtide kehv töö, vaid seadusandlusest tulenevad piirangud. «Suur osa Eesti pensionifondide ning eelkõige konservatiivsete pensionifondide investeeringutest on tehtud võlakirjadesse, mis on tänases makromajanduse keskkonnas negatiivse reaaltootlusega investeering. Nende võlakirjade tootlus tähtajani jääb tänu ülimadalatele intressimääradele alla inflatsioonile, aga samal ajal on võlakirjad avatud tururiskile,» rääkis ta.

Näiteks on Eesti pensionifondide raha investeeritud Saksamaa riigi 5-aastasesse võlakirja, mille intress on 0,0 protsenti ning turuhinnaga antud võlakirja ostes on tootlus tähtajani -0,2 protsenti. Euroopa Keskpank plaanib hakata intressimäärasid 2019. aastal tõstma, mis toob kaasa juba eelnevalt emiteeritud võlakirjade turuhindade languse, sest uute emiteeritavate võlakirjade intressimäärad on kõrgemad, selgitas Liivamägi.

«Ühe protsendipunktilise intressimäärade tõusu korral langeb 5-aastase Saksamaa riigi võlakirja väärtus turul pea viis protsenti. Seega toob Euroopa Keskpanga intressimäärade tõus Eesti pensionifondide võlakirjainvesteeringutele kaasa kaotusi,» ütles Liivamägi ja lisas, et kui eelnevad 18 aastat võis võlakirju nimetada riskivabaks tootluseks, siis 0-protsendilise intressimäära keskkonnas on võlakirjad ühtäkki muutunud tootlusevabaks riskiks.

Kindlad on kolm asja: surm, maksud ja fondijuhtide tasud

Investeeringu tootlust söövad ka fondihalduri tasud. Liivamäe sõnul ilmestab olukorda hästi finantsmaailmas kehtiv ütlus, et finantsinvesteeringutest võib teenida, aga võib ka mitte teenida tulu, kuid fondihalduri teenustasu tuleb kindlasti maksta. «Minule kui pensionifondi raha kogujale, on majanduslikult ebaatraktiivne paigutada raha negatiivse reaaltootlusega finantsinstrumentidesse ning selle eest maksta veel lisaks teenustasu,» rääkis Liivamägi.

Ta ei kippunud tegema etteheiteid pensionifondide halduritele, kuna nad järgivad neile ette kirjutatud seadusi. «Riik kohustab varahaldureid kapitali võlakirjadesse paigutama, isegi kui see on praeguses makromajanduse olukorras ebaatraktiivne investeering,» mainis Liivamägi, lisades, et riigi poolt paika pandud piirangud tuleks üle vaadata.

«Ühe lahendusena võiks riik muuta seadust ning võimaldada varahalduritel paindlikumalt investeerida. Kui võlakirjad on tänases makromajanduse tsüklis negatiivse reaaltootlusega, siis võiks fondihalduril olla paindlikumad võimalused teistesse varaklassidesse investeerimisel,» ütles Liivamägi.

Riskid tõusevad

Seega, kui inimesed on otsustanud koguda oma pensionit konservatiivsetesse pensionifondidesse, siis on neil ebamõistlik tänases makromajanduse keskkonnas oodata nendelt fondidelt positiivset reaaltootlust, kuna pensionifondis olevate võlakirjade tootlus jääb paratamatult alla inflatsioonile.

Liivamägi pakkus välja, et pensionikogujatele võiks rohkem selgitada, millistesse finantsinstrumentidesse erinevad pensionifondid investeerivad ning milline on fondide riski ja tootluse ootus. «Finantsturgudel kehtib põhimõte, et kõrgema tootluse teenimiseks on vaja võtta kõrgemat riski. Kui pensionkoguja soovib saada kõrgemat tootlust, siis paratamatult peab ta aktsepteerima ka kõrgemat riski,» märkist ta.