Kohe näha, et vanad sõbrad: viinatootjad tõusid õllepruulide vastu

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu juht Triin Kutberg

FOTO: Erakogu

Kui viimaste aastate järskude aktsiisitõusude tingimustes on Eesti viina- ja õlletootjad pigem kokku hoidnud ja koostööd teinud, siis nüüd tõusid kange alkoholi tootjad õllepruulide vastu.

Vastuseisu tekitamiseks võttis kange alkoholi tootjate huvisid edendav alkoholitootjate ja maaletoojate liit kinni Reformierakonna valimislubadusest, millega tahetakse enneolematult kiiresti tõusnud õlleaktsiis tagasi keerata.

Liidu juht Triin Kutberg kurtis, et selline samm ei vähendaks sugugi lokkavat Läti piirikaubandust, vaid annaks väliskapitalile kuuluvale õlletööstusele hoopis ebaõiglase konkurentsieelise.

Viinatootjate mantra on läbi aastate olnud see, et kanget alkoholi maksustatakse Eestis kõrgema aktsiisimääraga kui õlut või siidrit. Kui võtta aluseks etanoolisisalduse protsent ühe liitri kohta, on kange alkoholi aktsiis pea 1,5 korda suurem. Viinatootjad kurdavad, et kui oravate lubadus läbi läheks ja õlleaktsiis kukuks, käriseks vahe 2,6-kordseks.

Kutberg ütles, et just kange alkoholi kõrge aktsiisimäär sütitas Eesti ja Läti piirikaubanduse. «Ainult lahja alkoholi aktsiisi langetamisel läheks piirikaubandus sisuliselt sama hooga edasi,» arvas ta.

Ta mängis ka maksurahu argumendile. «See (kui aktsiisid ei muutu-toim) annab ettevõtjatele aega hingata, tulevikku planeerida ja võimaldada naasta normaalse äriplaani tsüklisse. Meie liikmed on valdavalt Eesti kapitalil põhinevad ettevõtjad, kes on suured tööandjad ning kelle teenitud tulu ja kasum jääb Eesti majandusse. Me ei küsi endale eeliseid, vaid vastupidi – me soovime võrdset kohtlemist,» sõnas Kutberg.

Lisaks leidis ta, et kui lahja alkoholi aktsiise vähendada, langeks oluliselt ka maksulaekumine, kuna mõnevõrra suurenev õlleturu maht ei kompenseeriks aktsiisimäärade suurt langust.

Üks väljapääs piirikaubandusest oleks Kutbergi hinnangul see,  kui langetada Eestis kõikide alkohoolsete jookide aktsiise 19 protsenti võrra. «Selle tulemusel oleks aastal 2020 Eesti ja Läti kange alkoholi aktsiisimäär samal tasemel,» kommenteeris Kutberg. Liidu arvutuste järgi kaasneks sellega maksutulu laekumise suurenemine 60 miljoni euro võrra. Arvutus põhineb eeldusel, et 75 protsenti turult kaotatud mahust liigub Eesti turule tagasi nii lõuna- kui ka põhjapiirilt.

Alkoholitootjate ja maaletoojate liit koondab endas Eesti suurimaid veini ja kange alkoholi tootjaid ja maaletoojaid. ATMLi kuulub 13 ettevõtet: AS Liviko, Altia Eesti AS, Pernod Ricard Estonia OÜ, AS Prike, Tridens AS, MOE OÜ, Estonian Spirit OÜ, AS Remedia, Amber Distribution OÜ, Dunker Estonia OÜ, AS Avallone, AS Coca-Cola HBC Eesti ning Brown-Forman Netherlands B.V.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles