Iisraeli suurärimees: Eestis istub igaüks oma seina taga

Eestiga seotud Iisraeli suurettevõtja Amram Aharoni. Foto: Aina Ruussaar

Eestis enam kui veerandsada aastat ettevõtlusega tegelenud ja kunagise EVEA panga üks omanikke Iisraeli suurärimees Amram Aharoni peab Iisraeli eeliseks seda, et ärieliidi hulgas tunnevad kõik üksteist ning on avatud.

«Ma arvan, et ärimehed tunnevad siin üksteist isegi paremini kui Eestis. Eestis istub igaüks oma seina taga, Iisraeli ühiskond on aga väga avatud. Iisraelis on meil isegi ütlus: kui sul on sidemeid, siis sa ei vaja kaitset,» rääkis Tel Avivis elav investeerimispankur Amram Aharoni.

Eesti avastas Aharoni enda sõnul juhuslikult 1992. aastal. «Üks mu sõber kirjeldas taasiseseisvunud Eestit huvitava kohana ja kutsus mu kaasa. Mulle meeldis, kuidas head inglise keelt kõnelevad noored inimesed ehitasid üles demokraatlikku riiki, ma nägin teie riigis potentsiaali,» ütles Aharoni.

«Eestisse sattumine ja sinna investeerimine oli puhas juhus, samamoodi oleksin ma võinud sattuda Bulgaariasse või Rumeeniasse,» lisas ta.

Aharoni ostis koos partneritega Eestis kunagise EVEA panga, mis läks 1999. aastal pankrotti. «Tookord oli Eestis palju väikeseid panku ja ka meie pank ei hakanud hästi toimima. Me müüsime oma osaluse selles pangas üsna ruttu maha ja aasta hiljem läks see pankrotti. Tänu jumalale ei kaotanud me raha,» märkis ettevõtja.

Kasulik sisseränne

Aharoni hinnangul tegi Eesti taasiseseisvumisel ühe suure vea. «Te ei ole teinud piisavalt, et nooremat põlvkonda oma ühiskonda integreerida. Te ei tohiks lubada venekeelseid koole. Kui kõik Eestis elavad lapsed käiksid alates esimesest klassist eestikeelsetes koolides, siis poleks teil 25 aasta pärast mingit probleemi mitte-eestlastega,» ütles Aharoni.

Ta tõi näitena hilised 1980ndad ja varased 1990ndad, kui lagunevast Nõukogude Liidust emigreerus Iisraeli enam kui miljon juudi päritolu inimest. Aharoni sõnul läbisid valdavalt venekeelsed juudid kohustuslikud heebrea keele kursused ning panid oma lapsed juudi koolidesse, mitte venekeelsetesse koolidesse.

Ettevõtja nimetas enam kui miljoni juudi päritolu inimese kiiret ühiskonda integreerimist üheks Iisraeli imeks.

«Enamikus Euroopa riikides rahvastik kahaneb, ja kui rahvastik ei kasva, siis ei kasva ka majandus. Iisraeli tulnud sisserändajate hulk suurendas rahvaarvu märgatavalt ja elavdas ka majandust,» sõnas Aharoni.

«Saabujate hulgas oli insenere, meedikuid ja õpetajaid. Muidugi ei leidnud kõik kohe tööd, näiteks ei olnud Iisraelil kuigi palju pakkuda metallurgia ja mäetööstuse spetsialistidele ja nii mõnigi nendest leidis töö näiteks bussijuhina. Aga nende lapsed on praegu kõigi teiste ühiskonnaliikmetega võrdsel tasemel,» rääkis ta.

Riiklik poliitika

«Endisest Nõukogude Liidust siia emigreerunud inimesed tegid väga palju tööd, ja ma arvan, et kasvõi alateadlikult ei soovinud nad endale sarnast staatust, nagu on paljudel Eestisse tulnud venelastel. Ega heebrea keel ei olnud siia saabunute jaoks kergem kui eesti keel, aga nad kõik õppisid selle ära,» märkis Aharoni.

Tema sõnul oli valitsuse teadlik poliitika suunata saabunud üle kogu maa laiali. Iisraeli valitsus ostis nende integreerimiseks perifeerias odavat maad ja ehitas sinna odavaid elamuid ning hoidis nõnda ära sisserännanute enklaavide tekkimise suurtes linnades.

Eestis kinnisvaraäriga tegelev investeerimispankur Aharoni märkis samas, et Eesti ja Iisraeli olukord sissesõitnute integreerimisel oli täiesti erinev. «Nõukogude Liit saatis Eestisse inimesi, kelle sotsiaalne tase ja haridus oli sageli madal, ja neist sai ka Eesti ühiskonnas madalam kiht,» rääkis Aharoni. «Iisraelis läks täiesti teisiti.»

Amram Aharoni

Iisraeli ärieliiti kuuluv Amram Aharoni on New Yorgi ülikooli majandusteaduste doktor, ta tegutseb investeerimispankuri ja kinnisvaraettevõtjana.
Aharoni on olnud Iisraeli börsi juhatuses ning Iisraeli Herzelia ülikooli rahanduse ja krediidi eriala õppejõud.
Praegu on ta mitme peamiselt kinnisvaraga tegeleva ettevõtte juhatuse liige.