Alexela: ennustamatud kütusehinnad võivad tõusta 1,60 euroni (9)
12. november 2018, 14:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul võib Saudi Araabia üleskutse kärpida naftatootmist tõsta tarbijatele kütusehinnad 1,60 euroni liitrist.
«Täna [esmaspäeval] oleme näinud väga jõulist kütusehindade kasvu, diislikütuste hind on mõne tunniga tõusnud üle 40 dollari võrra tonnist. Hind on eurosentides liitri kohta 53 senti ja kui oktoobri alguses nägime tanklates hindu 1,439 – siis oli maailma diislikütuse hind 55 senti,» ütles Alan Vaht BNS-ile.
Tema sõnul on kütusehinna langus, mis oleks pidanud tooma tarbijatele madalamad hinnad, esmaspäeval mõne tunniga asendunud väga suure hinnatõusuga, tulenevalt Saudi Araabia sõnumitest, et nüüd on vaja asuda tootmist kärpima.
«Väga jõuliselt on kütusehinnad liikunud üles-alla. Täna hinnata seda, et kas me näeme kütusehindu 1,60 või 1,25 – väga raske on prognoosida, kui me eelnevatel nädalatel, alates oktoobri algusest, nägime väga suurt hinnalangust,» ütles Vaht.
Alexela juhatuse liikme sõnul on hindade turbulentsi toonud kaasa USA president Donald Trump, kes Iraani sanktsioonide tõttu soovis kevadel Saudi Araabialt tootmise suurendamist.
«Nüüd leevendas USA olukorda kaheksale riigile, kes Iraani naftast sõltusid ja sellepeale on hinnad käinud väga palju üles-alla. Kui muidu spekuleeriti, et turul jääb väga palju kütust puudu, hinnad liikusid väga jõuliselt üles ja saavutasid oma tipu oktoobri alguses, siis seepeale on Saudi Araabia püüdnud turgusid rahustada, öeldes et toome turule piisavalt palju kütust,» ütles Vaht.
«Ma rahustaks selles mõttes tarbijaid maha, et Saudi Araabia ja ülejäänud OPEC-i liikmed saavad aru sellest, et liiga kõrge hind pole ka hea, sest oleme näinud maailma majanduskasvu aeglustumist. Selles mõttes on ka tootjad kahvlis, et kui majanduskasv aeglustub, siis see vähendab naftanõudlust ja seda Saudi Araabia otseselt ei taha,» ütles Vaht.
Turuolukorra keerulisust ilmestab Vahti sõnul teiselt poolelt ka see, et USA toodab naftat rekordilainel, saavutades 11,6 miljoni barrelise võimsuse päevas. Samas on Venemaa olnud väga kriitiline Saudi Araabia otsuse peale hakata tootmist kärpima, sest Venemaale ei meeldi see, et nad ühtäkki kaotavad oma liidripositsiooni naftatootmisvõimsuse poolest USA-le.
«Ei tea ka seda, kuidas lõppeb tollitariifide sõda, väga palju küsimärke on õhus, millele täna vastuseid ei ole,» märkis Vaht ja lisas, et pärast maikuist otsust, kui USA Iraanile sanktsioonid kehtestas, oli kauplejatel veendumus, et hind liigub ülespoole 100 dollarit barrelist ja selle panustati.
«See tempo, millel ei olnud alust, oli liiga kiire, aga turul on kombeks karjaefektina liikuda. Kui ühtäkki on teistpidi arvamus, et naftat on liiga palju, siis hakatakse põgenema sellelt turult – oktoobrikuu jooksul hakkasid riskifondid oma positsioone vähendama,» ütles Vaht.
Saudi Araabia energiaminister teatas esmaspäeval pärast toornaftahinna langust, et naftat tootvad riigid peaksid turu tasakaalustamiseks kärpima tootmist miljoni barreli võrra päevas.
«Tehniline analüüs, mida me eile menetlesime, näitas, et peame turu tasakaalustamiseks kärpima tootmist miljoni barreli võrra päevas,» ütles minister Khalid al-Falih Abu Dhabis toimunud energiakonverentsil.
Falih ütles ka, et Saudi Araabia, mis on maailma suurim naftatootja, kärbib selle eesmärgi nimel järgmisest kuust tootmist 500 000 barreli võrra päevas.