Töötukassa rahadest jagub kolmeks kriisiaastaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Töötukassa Viljandimaa osakond.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuula artiklit

Töötukassasse on kogunenud ligi 800 miljonit eurot ning kui töötuse määr sarnaselt eelmise majanduskriisiga kiiresti kasvaks, jätkuks vahenditest umbes kolmeks aastaks.

«Töötukassa on teinud arvutusi, kui kiiresti kahaneks majanduslanguse tingimustes töötukassa reserv, kui töötuskindlustusmakse määrad jäävad praegusele tasemele. Näiteks, kui töötuse määr sarnaselt eelmise majanduskriisiga kiiresti kasvaks ning korduks sarnane stsenaarium, jätkuks töötukassa reservist umbes kolmeks aastaks,» märkis riigikontroll värskes aastaaruandes.

Riigikontroll tõdes, et soodsate majandusolude tõttu on töötukassasse kogunenud märkimisväärne reserv. Majandustingimuste olulise halvenemise korral, mil sissemaksed süsteemi vähenevad ja väljamaksed suurenevad, kasvaks aga surve töötukassa kuludele ja tegevustele.

«Seejuures tuleb arvestada, et töötukassa sihtrühmad ja tegevused on oluliselt laienenud: teenused tuleb tagada mitte ainult töö kaotanud inimestele, vaid samal ajal tuleb tegeleda ka töövõimereformi sihtrühma tööturule toomise ja töötavate inimeste hõives püsimise toetamisega,» seisab aruandes.

Üks peamine põhjus, miks töötuskindlustusmakse määra langetatud pole, on riigikontrolli hinnangul ilmselt töövõimereform, mille käigus nimetatakse töövõime hindamise järel suur osa ligikaudu 100 000 töövõimetuspensionärist ümber töövõimekaoga inimesteks. Töövõimekaoga inimestele ei maksa sotsiaalkindlustusamet enam pensioni, vaid neile makstakse riigieelarvest töötukassa kaudu töövõimetoetust.

Töövõimetoetuse maksmiseks on 2018. aastal kavandatud 179 miljonit eurot, millele lisanduvad töövõime hindamise kulud 8 miljonit eurot ja töövõimekaoga inimestele suunatud teenuste kulud 24 miljonit eurot nende kulude osaline ülekandmine töötukassale ongi riigikontrolli hinnangul tõenäoliselt üks põhjus, miks töötuskindlustusmakse määra pole langetatud, ehkki vähene tööpuudus ja suur tööhõive seda võimaldaks.

«Samuti võib põhjuseks olla asjaolu, et töötukassa tulude säilitamine mõjutab positiivselt valitsussektori eelarvepositsiooni ning aitab tasakaalustada valitsussektori teiste osade puudujääki,» märkis riigikontroll aruandes.

Suvel tehtud töötuskindlustusmakse määra senisele 2,4 protsendi tasemele jätmise otsuse seletuskirjas märkis sotsiaalministeerium, et nende prognoosi kohaselt on töötukassa netovara väärtus 2019. aasta lõpuks 812 miljonit eurot. Prognoosiperioodi lõpuks ehk 2022. aasta lõpuks on oodatav netovara väärtus suureneb.

Töötukassa netovara koosneb esimese ja teise sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahenditest. Kohustuslik reserv ja sihtfondides olevate vabade vahendite aitavad tagada töötuskindlustusvahendite piisavuse ja jätkusuutlikkuse.

Piisava reservi olemasolu võimaldab vältida sotsiaalministeeriumi hinnangul seda, mida tuli teha viimase ülemaailmse finants- ja majanduskriisi ajal ehk perioodil 2009–2012 ehk tõsta töötuskindlustusmakse määra 4,2 protsendini. Toona oli kindlustatu maksemäär oli 2,8 protsenti ja tööandja maksemäär 1,4 protsenti.

Nii sel kui ka järgmisel aastal on kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 1,6 protsenti ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,8 protsenti ehk kokku on maksumäär 2,4 protsenti.

Tagasi üles