SEB: Eesti ekspordivõimekust ohustab tööstussektori kasvav palgatase (3)
9. november 2018, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/29/11324002t1h8b71.jpg)
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul kasvatab Eesti ekspordinumbreid kütusemüük, kuid murekohaks on Eesti kaupade konkurentsivõime ning tööstussektori kasvav palgatase.
«Sarnaselt varasematele kuudele kasvatab ekspordinumbreid kütusemüük. Mineraalsete kütuste müüki arvesse võtmata oleks ekspordikasv piirdunud kõigest 0,7 protsendiga. Kui arvestusest välja jätta ka puittoodete eksport oleks septembris kaupade müük välismaale aastases võrdluses koguni vähenenud,» ütles Nestor BNS-ile.
Ka aasta kokkuvõttes on Nestori sõnul ekspordistatistikas vähe rõõmustavat. «Ühelt poolt räägib see statistika sellest, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudlus ei kasva enam ehk sama hoogsalt kui varem. Teisalt on aina suurem murekoht Eesti kaupade hinnapõhine konkurentsivõime,» lisas ta.
«Eesti tööstuse palgatase on jõudnud punktini, kus tuleb hakata pakkuma kas oluliselt kõrgema lisandväärtusega tooteid või vähendada märkimisväärselt tööjõu osa tootmisprotsessis. Kahjuks ei näi kummaski vallas suuri edusamme tehtud olevat. Õnneks on probleeme tööstuses aidanud siiani kompenseerida kiirelt kasvav teenuste eksport, kuid pikemas plaanis on tegemist ühe Eesti majanduse suurima murekohaga,» märkis Nestor.
Kaupade eksport ja import suurenesid 2018. aasta septembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga mõlemad 11 protsenti. Tänavu septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro värtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 76 miljonit eurot, mullu septembris oli see 70 miljonit eurot.