Uksi sulgeva väikefirma murekiri riigile: kui hulluks peab asi minema, et te midagi teeksite?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Maantee. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Liis Treimann

Kuula artiklit

Tartus tegutseva autovedaja Baltic Cargoline Pro OÜ juhi Kaido Peikeri sõnul on riigi majandus- ja maksupoliitika viinud veondussektori kriisi ääreni ja tõenäoliselt tuleb neil endilgi varsti pillid kokku pakkida.  

Peiker alustas kirja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile traagilise noodiga: temale kuuluv viie töötajaga ettevõte Baltic Cargoline Pro OÜ, mis tegeleb maanteedel kaubavedudega, on ilmselt sunnitud tegevuse lõpetama. Põhjustena nimetas ta riigi majandus- ja maksupoliitilisi otsuseid, ohjeldamatult kasvavaid tööjõukulusid, hinnatõusu ja ülitihedat konkurentsi.  

Peiker tõi ka ühe konkreetse näite. «Oli plaanis krediidiettevõtte liisingu abil 11 aastat vana veok välja vahetada säästlikuma vastu. Paraku keeldus krediidiettevõte meiega lepingut sõlmimast, küsides, kas Baltic Cargoline Pro on Eestis kehtivate majanduspoliitilistest otsustest johtuvate sisendkulude tingimustes  võimeline äri jätkama...» kirjeldas ta.

Ettevõtja möönis, et kütuse maailmaturu hinna vastu valitsus ei saa. Küll aga on poliitikutel võimalik kütuseaktsiise muuta. Peiker võrdustas Eesti kõrge kütuseaktsiisi trahviga ja lisas, et see seab Eesti vedajad võrreldes kasvõi Läti, Leedu ja Poola konkurentidega tugevalt löögi alla. Probleem on ka see, et turul valitseb ebaaus konkurents, kus ümbrikupalkade maksjad ja odavad vedajad löövad veohinnad alla.

Peiker jätkas emotsionaalsete küsimustega: kui hulluks peab olukord Eesti veoturul minema, et riik hakkaks kohalikku autovedajat kaitsma? Kui hull peab olukord olema, et riik võtaks kütuseaktsiise alandada ja vabastaks kohalikud vedajad teekasutustasust? Kas riik võiks anda vedajale garantii krediidiasutustega suheldes, kui ettevõtjal on hea reputatsioon ja pikk kogemus?

Peikeri sõnul on selliseid ettevõtteid nagu nemad Eestis väga palju ning nad annavad majanduse toimimisse olulise panuse. «Kaua võtab aega, et nende raskustesse sattumise järel vallutavad veoturu leedukad, bulgaarlased? Ja kohalikud vedajad pankrotistuvad ning töötuteks jäävad...,» maalis ettevõtja sünge pildi.

«Vabandan, kui mu pöördumine teie väärtuslikku aega röövib, kuid loodan, et riigi esindajana saate riigi maksumaksja muret kuulda võtta ja ehk head nõu (või karmi ja ausat tõde) kuulutada,» lõpetas Peiker kirja.

Krediidiinfo andmetel vajus varasematel aastatel kasumit teeninud Peikeri Baltic Cargoline Pro OÜ mullu paarikümne tuhande euroga kahjumisse. Ettevõtte käive küündis 340 000 euroni.

Majandus buumib, veoäri kiratseb

Eesti autovedajate keerulisest seisust on räägitud juba pikemat aega. Postimees kirjutas hiljuti logistika- ja veofirmast Wett Eesti OÜ, kes pani pärast pirakat kahjumit põhiäri kinni ja sisenes hoopis restorani- ja kinnisvaraärisse, avades muuhulgas Tallinna Rüütliordu Muuseumi.

Raske on ka suurematel. Autotranspordifirma Linford ASi juht Mihkel Vahe sõnas, et kuigi majandus ümberringi buumib, on veondussektoris väga kitsas käes ja investeeringud kokku kuivanud.

«Meie sektoris tegutsevad ettevõtted ei ole väga investeerimishuvilised praegu. Ümberringi on kõik valesti. Kõik on paigast ära. See ei julgusta investeerima,» vastas Vahe küsimusele, et kuidas sektoris läheb. «Majandus kasvab, aga me ei oska sellest aru saada, omal nahal vähemalt.»

Ka Eesti maanteetranspordi käilakuju, autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) president ja transpordiettevõtja Einar Vallbaum on varem öelnud, et Eesti vedajad ei suuda enam lätlaste, leedukate ja poolakatega rinda pista. Kogu regiooni logistakasektor, laopidajad ja ekspedeerijad kasutavad tema sõnul aina rohkem naaberriikide rekameeste teenuseid. 

Üks probleem on see, et Eesti ongi tupikriik. Mandri-Euroopa maanteedelt tulles pole enam kuhugi edasi sõita, meri tuleb lihtsalt vastu. Teisalt on vedajad kritiseerinud Eesti kõrgeid kütuseaktsiise, mis paistavad isegi silma meist palju jõukamates Euroopa riikides.

Tagasi üles