Est-For andis alla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pildil Est-For Invest OÜ juhatuse liikmed Aadu Polli (vasakult) ja Margus Kohava.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Tehase rajamise võimalikkuse uurimiseks algatatud riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise täielik lõpetamine valitsuse poolt lõpetab ka Est-For Investi praeguse arendusprojekti Eestis.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul ootab Est-For Invest investeerimiskeskkonna paranemist ning paneb valitsuse otsuse järel projekti ootama paremaid aegu. «Väärtusliku toormaterjali odav väljavedu peab varem või hiljem lõppema. Eksporditavat paberipuitu ja puiduhaket tuleb väärindada kodumaal. Investor vajab selget ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö- ja õigusrahu. Kaasaegsete kapitalimahukate tööstusprojektide rajamine eeldab teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Seni asetame projekti ülemisse sahtlisse ootele,» ütles ta.

Kohava rõhutas, et riigi eriplaneeringu kui planeeringuliigi sobivus on leidnud kinnitust kolmes kohtuastmes. Riigikohus leidis oma 2018. aasta 11. oktoobri otsuses üheselt, et esialgne teadaolev planeeringuala ei piira asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks, kui vastav informatsioon ja ettepanekud laekuvad.

Valitsuse 8. novembri pressiteates väljendatud töö- ja õigusrahu soovi kõrvale meenutab arendaja – 2017. aasta 12. mail otsustas valitsus, et õige planeeringuliik puidurafineerimistehase rajamise võimalikkuse uurimiseks on riigi eriplaneering ning algatas riigi eriplaneeringu. 2018. aasta 21. juunil algatas valitsus riigi eriplaneeringu lõpetamise protsessi teatades, et arendaja saab jätkata kui leiab projektist huvitatud omavalitsused. 2018. aasta oktoobris teatasid Saarde vald ja Viru-Nigula vald, et on huvitatud riigi eriplaneeringu algatamisest oma territooriumil. 2018. aasta 8. novembril teatas valitsus, et tehase rajamise võimalikkuse uurimist ei saa riigi eriplaneeringuga teostada ning otsustas riigi eriplaneeringu täielikult lõpetada.

Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorid soovisid uurida puidurafineerimistehase rajamise võimalikkust Eestis koostöös Vabariigi Valitsusega. Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastanud investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Investorite seas olid Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Mis juhtus?

Valitsus otsustas täna kabinetinõupidamisel lõpetada Tartu- ja Viljandimaal puidurafineerimistehase rajamise eriplaneeringu. Mai lõpus kogunes Tartu kesklinna tuhandeid inimesi. Nad on läksid kaitsma Emajõe puhtust ning toetama linnavolikogu ja seitsme Tartumaa valla volikogu otsust nõuda Emajõe lähedale kavandatava tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist.

Jaanipäeva paiku kogunesid valitsuse liikmed ja võtsid vastu poliitilise otsuse eriplaneering lõpetada. Täna teatas peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil, et otsustati jääda oma varasema seisukoha juurde eriplaneering lõpetada. Peaminister Jüri Ratas rääkis, et sellegi poolest võivad tehast rajavad ettevõtted selle teemaga edasi minna ja neil on võimalus alustada ettevalmistusi tehase rajamiseks mõnda teise Eesti piirkonda.

Peaminister lisas, et nagu teada, on tehast rajavatel ettevõtjatel läbirääkimised mitmes maakonnas käimas. «Ma usun, et see päev tuleb, kui Eestis avatakse uus puidurafineerimistehas. Kui siia tahetakse uut tehast rajada, siis see ei ole vale suund. Põhimõtteliselt saab teha tehase rajamiseks vajalikke uuringuid ka ilma eriplaneeringuta,» ütles Ratas. Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles, et riiklik huvi majandust arendada, sealhulgas rajada Eestisse kohalikul toorainel töötavaid tehaseid, ei ole kadunud, kuid selle teostamiseks on vaja leida kohalikule kogukonnale ja kogu ühiskonnale sobiv viis.

«Riigi eriplaneeringu lõpetamine ettevõtjatele ust ei sulge, sest nad võivad tehase rajamiseks valida teise planeeringuliigi, näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Ilma kohalike elanike ja neid esindava omavalitsuse huvita ei saa ega tohigi Eestisse niivõrd mastaapset tehast rajada. Peamine märksõna on koostöö, milleta ei ole võimalik saavutada ei töörahu ega õigusrahu,» lisas riigihalduse minister. Mäggi märkis, et puidurafineerimistehase rajamise uuringute alustamise vastu on huvi tundnud Saarde vald Pärnumaal ja Viru-Nigula vald Lääne-Virumaal.

«Praegu ei ole veel piisavat selgust, kas ja kuidas on võimalik uuringuid alustada, kuna see eeldab mitme omavalitsuse ühist tegevust. Näiteks Saarde valla puhul on tarvis pidada läbirääkimisi ka Pärnu linna ja Häädemeeste valla ning võib-olla ka Tori vallaga,» rääkis Mäggi. Valitsus võib jätta tulevikus eriplaneeringute puhul kogukonna huvid arvestamata Ministri sõnul ei tähenda valitsuse tänane otsus kindlasti seda, et Eesti riik ei taha siia suuri tehaseid. «Eestil on säilinud huvi majandusliku arengu vastu. Me suhtume ettevõtjatesse endiselt soosivalt,» lausus ta. Mäggi sõnul ei saa välistada, et valitsus algatab tulevikus eriplaneeringuid, mille puhul ei saa arvestada kõikide kogukondade soovidega. «Selline asi võib tulla ette näiteks kaitseväe polügooni, vangla või radioaktiivsete jäätmete ladustamise koha puhul. Ei saa olla nii, et valitsusel ei ole õigust kujundada poliitikat ja langetada konkreetseid otsuseid,» lausus Mäggi.

Valitsusel oli kaalumiseks kolm võimalust Üks võimalus oli eriplaneeringuga edasi minna ning lasta rahandusministeeriumil välja selgitada kõik olulised asjaolud planeeringuala asendamiseks. Sellisel juhul oleks välistatud planeeringu koostamine Tartu- ja Viljandimaa piirkonnas ning see oleks asendatud võimaluse korral uue planeeringualaga.

Teine võimalus oli senine eriplaneering lõpetada ning rahandusministeeriumil koos teiste ministeeriumidega välja selgitada kõik olulised asjaolud uue planeeringu algatamiseks seal, kus on omavalitsuste nõusolek.

Kolmas võimalus, mille kasuks valitsus otsustas, oli riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine täielikult lõpetada. Ettevõtjad esitasid eriplaneeringu taotluse mullu jaanuaris Eelmise aasta 30. jaanuaril esitas OÜ Est-For Invest rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Valitsus algatas riigi eriplaneeringu mullu 12. mail.

Tänavu 21. juunil andis valitsus rahandusministeeriumile ülesande alustada riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamise menetlust. Poolteist kuud tagasi, 13. septembril, saatis rahandusministeerium ministeeriumitele, planeeringuala omavalitsustele ja Est-For Investile arvamuse avaldamiseks riigi eriplaneeringu lõpetamise eelnõu. Sellele vastamise tähtaeg oli 3. november. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu algatab, lõpetab ja kehtestab valitsus.

Tagasi üles