Swedbank: pingeline tööjõuturg hakkab majanduskasvu üha rohkem piirama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Swedbanki peaanalüütiku Tõnu Mertsina sõnul kasvab majandus tänavu 3,5 protsenti.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul hakkab pingeline tööjõuturg üha rohkem majanduskasvu piirama, kuna vaba ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajate leidmine koduturul on muutunud üha raskemaks.

Tööhõivemäär on Eestis tõusnud kõigi aegade kõrgeimaks ja tööpuudus on väga madal. Meie prognoosi järgi on töötusemäär sel aastal 5,5 protsenti ning püsib 5 protsendi lähedal ka kahel järgneva aastal.

Mitteaktiivsete inimeste osakaal on Eestis EL üks madalamaid. Pingeline olukord tööjõuturul hoiab palgakasvu küll kiirena, suurendab sellega tööjõukulusid ja piirab ettevõtete kasumlikkust, kuid sunnib ettevõtteid ka oma tootmist efektiivsemaks muutma.

Eesti majanduskasv aeglustub, kuid majandus on praegu heas tasakaalus ning selle «temperatuur» on mõõdukas. Eesti majanduskasv on tugev olnud juba kolm aastat järjest. Seda on toetanud nii paranenud välisnõudlus, kuid ka võrdlemisi tugev sisenõudlus – seda eriti eelmisel aastal. Möödunud aastal aitas majanduskasvu kiirenemisele kaasa ka hõivatute arvu kiire tõus. Tööhõive panus majanduskasvu aga lähiaastatel väheneb. Samuti prognoosime välisnõudluse nõrgenemist. Meie prognoosi järgi kasvab majandus sel aastal 3,5 protsenti, järgmisel 3,2 protsenti ning 2020. aastal 2,7 protsenti.

Välisnõudlus nõrgeneb. Sel aastal on Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused veel jätkuvalt tugevad olnud, mis on ka meie ekspordikasvu hoidnud. Samas ei ole see kasv laiapõhjaline. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal välisnõudlus nõrgeneb ning see võib hakata tasapisi piirama meie ekspordikasvu.

Investeeringud peaksid järgmisel aastal suurenema. Ettevõtete investeeringud sel aastal küll vähenevad, kuid selle põhjuseks on paljuski baasefekt – möödunud aasta esimesel poolel kasvasid investeeringud erakordselt kiiresti mitmes tegevusalas (näiteks puidutööstuses ja transpordisektoris). Järgmisel aastal see baasefekti mõju taandub ning ettevõtete investeeringud peaksid siis mõõdukat kasvu näitama. Lähiaastatel püsivad laenuintressid madalad ning need on investeeringutele toeks. Positiivne on see, et ettevõtete investeeringute struktuur on suunatud üha rohkem efektiivsuse tõstmisele. Kuigi valitsussektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib nende maht SKP suhtes stabiilselt kõrge ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti.

Hinnakasv aeglustub

Käesoleva aasta alguses jõustunud üksikisiku uus tulumaksuarvestus, mis on tõstnud suurema osa palgasaajate ostujõudu, on seni eratarbimisele tagasihoidliku mõjuga olnud. Selle põhjuseks on ilmselt nii suurem säästmine, kui ka tarbijahindade kiire kasv. Hinnatõus küündib sel aastal üle 3 protsendi, mis on umbes samapalju kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit ja transport. Lisaks on inflatsiooni kiirendanud alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 2,8 protsendini, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jäetakse suure tõenäosusega ära.

Tagasi üles