Piiri rikkunud vene kalastajaid ähvardab trahv

Jaano Martin Ots
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalastajad kummipaatidega Pärnu jõel, illustratiivne foto pole Narva juhtumiga seotud
Kalastajad kummipaatidega Pärnu jõel, illustratiivne foto pole Narva juhtumiga seotud Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
  • Kummipaadiga piiri rikkunud Venemaa kalastajad võivad saada suure rahatrahvi

5. novembri varahommikul Narva veehoidlal kummipaadiga Eesti piiri rikkunud Venemaa kalamehi ähvardab kuni 800-eurone trahv. Tiheda udu tõttu sattusid kalastajad Eesti vetesste tõenäoliselt kogemata.

5. novembri hommikul tuvastasid Narva kordoni piirivalvurid Venemaa poolt ajutise kontrolljoone ületuse Narva veehoidlal. Patrull pidas kinni Venemaa Föderatsiooni registris oleva kummipaadi, milles viibisid kaks Venemaa kodanikku, 1970. ja 1957. aastal sündinud mehed, kes toimetati sadamasse. Nende suhtes alustati väärteomenetlus ja hiljem anti piiririkkujad koos alusega üle Venemaa piirivalvele.

PPA Narva kordoni juht Raivo Metsmaa teatas Postimehele, et 5. novembri varahommikul tekkis Narva veehoidlal tihe udu, nähtavus oli kõigest 1-2 meetrit. Paat Vene Föderatsiooni kodanikega üritas leida suunda oma sadamasse, kuid juht kaotas suunataju ja paat sõitis Eesti poolele. Tegu oli kummipaadiga, pardal oli kaks meest, kes kalastasid Narva veehoidlal. Piiriületajate paat oli nõuetekohaselt tähistatud.

Juhtum menetletakse EV seaduse alusel, vajadusel tuuakse sel juhul piiririkkujaid ka Eestisse.  Riigipiiri seaduse näeb ette, et Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest võib isikut karistada rahatrahviga summas kuni 800 eurot või arestiga.

Politsei- ja Piirivalveamet rõhutab: 

Tuletame kalastajale meelde, et väljumisel piiriveekogule peab end registreerima, kas iseseisvalt programmis piiriveekogu.ee ning edaspidi sms-ga või lähimasse piirivalvekordonisse helistades. Teavitama peab nii minekust piiriveekogule kui ka naasmisest.

Enne registreerimist soovitame tutvuda ilmaolude ja prognoosiga, ülevaate ilmast ning muud vajalikku infot saab ka kordonist. Kui ilmastikuolud keerulised, on piirivalvel õigus piirata väljumist piiriveekogule.

Ilm muutub mõnikord väga kiiresti, udu võib Narva veehoidlal tekkida kõigest nelja minutiga. Sellises olukorras soovitame veekogul viibivatel inimestel jääda ankrusse ning oodata udu hajumist. Sisse tuleb lülitada sõidutuled või ankrutuli, kasutada udupasunat või muud heli tekitavat seadet, nt vilet, et vältida otsa sõitu või otsa sõitmist.

Vajadusel tuleb helistada kordonisse, kust saab täiendavaid juhiseid ja abi. Soovituslik on oma asukoha positsioneerimiseks võtta kaasa GPS või nutiseade. Udus liikudes tuleb aegajalt anda udupasunaga vilet ning püüda leida tee sadamasse või lähimasse kaldasse.

Kindlasti peab väljumisel veekogule üle vaatama kogu varustuse ja veenduma, et mobiiltelefoni aku on laetud. Kui olete suuna kaotanud ja ei oska õiget suunda leida, helistage kordonisse, vajadusel tuleb piirivalve paadiga appi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles