Nordeconi kasum kukkus veerandi jagu

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordecon.
Nordecon. Foto: Margus Ansu / Postimees

Ehituskontserni Nordecon kolmanda kvartali käive kahanes aastaga 13,3 protsenti 61,9 miljonile ning ettevõtte puhaskasum langes 25,9 protsenti 2,7 miljonile eurole.

Üheksa kuuga kokku langes puhaskasum 20,7 protsenti 2,2 miljonile eurole, müügitulu aga 4,2 protsenti 167,6 miljonile eurole, selgub vahearuandest. Brutokasum oli üheksa kuuga 6,7 miljonit eurot, aasta varem 6,8 miljonit eurot ehk brutokasumlikkus oli üheksa kuuga 4 protsenti.

«Jätkuvalt tihedas konkurentsitingimustes on kontserni brutokasumlikkus jäänud sisuliselt samale taseme võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,» märkis juhatus börsiteates. Samas on paranenud kolmandas kvartali brutokasumlikkus, mis tõusis mulluselt 5,1 protsendilt 5,6 protsendini.

Suurenenud on juhatuse teatel rajatiste segmendi kasumlikkus, mis 2018. aasta üheksa kuuga oli 6,7 protsenti ning kolmandas kvartalis 10,1 protsenti, 2017. aastal vastavalt 3,9 protsenti ja 6,5 protsenti.

«Segmendi kasumlikkuse paranemisele on kaasa aidanud muuhulgas kontsernisisesed tehtud ümberkorraldused tööde efektiivsemaks teostamiseks ja parema kvaliteediga teenuse pakkumiseks tellijatele,» märkis juhatus rajatiste segmendi kohta.

Rahuloluks ei ole firma teatel jätkuvalt põhjust aga hoonete segmendis, kus kasumlikkus on vähenenud, moodustades 2018. aasta üheksa kuuga 3,4 protsenti ning kolmandas kvartalis 3,7 protsenti, samas kui 2017. aastal olid näitajad vastavalt 4,3 protsenti ja 4,5% protsenti.

Hoonete segmendi kasumlikkust, eelkõige 2018. aasta esimesel poolel, mõjutas oluline korterelamute osakaal kontserni müügitulus, selgitas juhatus. Pikaajaliste, 2016. ja 2017. aastal sõlmitud, lepingute tulemuslikkust mõjutasid alltöövõtuhindade jätkuv kasv, sealhulgas eelkõige tööjõukulude kallinemine lepingute teostamise perioodil.

«Lisaks avaldab kasumlikkusele mõju ebapiisavas mahus uute lepingute sõlmimine Rootsis ning sellest tulenevalt katmata püsikulud. Kontserni juhtkond jälgib kriitiliselt erinevate segmentide osakaalu kontserni tööde portfellis, et paremini juhtida sisendhindade muutustest tulenevaid riske,» lisas juhatus.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2018. aasta üheksa kuuga pisut alla 5 miljoni euro. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud vähenenud ligikaudu 7,4 protsenti, 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,9 protsenti.

Finantstulusid ja -kulusid mõjutasid jätkuvalt valuutakursi muutused kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes mõningal määral ning kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 29 000 eurot, siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu  protsenti. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 124 000 eurot, mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles