Merko kasum kasvas poole võrra

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merko objekt.
Merko objekt. Foto: Erik Prozes

Merko Ehituse kolmanda kvartali käive kasvas 33,9 protsenti 115,1 miljoni euroni, ehituskontserni puhaskasum tõusis aga 57,1 protsenti, jõudes 5,6 miljoni euroni.

Üheksa kuu peale kokku kasvas käive 39,1 protsenti 298,8 miljoni euroni ning puhaskasum 82,9 protsenti 12,5 miljoni euroni, selgub aruandest. Üheksa kuu puhaskasumlikkuse tõusu mõjutas muuhulgas asjaolu, et mullu kandis Merko Ehitus dividendidelt tulumaksukulu 900 000 eurot, samas kui 2018. aastal makstud dividendidega tulumaksukulu ei kaasnenud – dividendid maksti välistütarde emaettevõttele välja makstud dividendidest.

Kontserni müügitulu kasv kolmandas kvartalis ja üheksa kuu lõikes oli ettevõtte teatel ootuspärane, arvestades viimasel paaril aastal sõlmitud ehituslepingute mahtu ja töös olevaid suuri ehitusprojekte.

«Balti riikide ehitusturul on jätkunud sisendhindade kallinemine ning keeruline on leida kiirete ehitusgraafikute täitmiseks vajalikku ehitusvõimekust. Praeguses turukeskkonnas ei ole ehitusmahtude kasv meile eesmärk omaette, kui see halvendab riskiprofiili. Oluline on tegutseda kasumlikult,» teatas juhatus börsile.

Merko Ehitus kontserni ettevõtete üheksa kuuga sõlmitud uute ehituslepingute maht on väiksem kui teostatud tööde maht ning ehituslepingute portfell tervikuna on kahanenud neli kvartalit järjest, märkis juhatus samas ning lisas, et see ilmselt mõjutab ka kontserni tulevasi ehitusmahtusid.

«Ehitusturgu mõjutab oluliselt hinnatõus ja ehitusvõimekuse nappus, mis lükkab tellijate ehitusprojektide algust edasi, kuna eelarves ei ole selleks vahendeid või ei suuda nad oma arendusprojektide lõppkliendilt rohkem raha küsida,» märkis juhatus. Septembri lõpu seisuga oli kontserni lepingute portfell 239,4 miljonit eurot.

Merko Ehitus investeerib jätkuvalt korteriarenduse valdkonda, lisas juhatus. Tänavu üheksa kuuga on firma andnud korteriostjatele Baltikumis üle 255 uut korterit ning käivitanud üheksa uut arendusprojekti. kokku 840 korteriga, millest 550 asub Vilniuses. Kuivõrd osa arendustest valmib 2020. aastal, kajastub vastavate korterite müük ka kontserni tulemustes ülejärgmisel aastal.

Balti riikide pealinnade korteriturgu toetab majanduskasv, kiire palgakasv ja madalad intressid., lisas juhatus. Tallinnas ja Vilniuses on uute korterite hinnad tõusnud, samas kui hiljuti valminud ja peatselt valmivate korterite üldarv on suur ning ostjate valikuvõimalused on avardunud.

«Kõigi arenduste puhul, aga eriti kallima hinnasegmendi omades on Merko kogemusel üha olulisem arendusprojekti kvaliteet, rajatav elukeskkond ning arendaja tugevus ja usaldusväärsus. Arvestades viimaste aastate madalat tehinguaktiivsust Riia korteritul ja paranevaid makromajanduslikke näitajaid, on sealne kasvupotentsiaal hea,» märkis juhatus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles