Vastuoluline suurtehing ajas omal ajal tagajalgadele Kaja Kallase ja Sõnajalad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaja Kallas

FOTO: Margus Ansu

Kuula artiklit

Täna konkurentsiametilt rohelise tule saanud Eesti Energia suurtehing pälvis omal ajal arvestatavat kriitikat nii poliitikute kui ka konkurentide poolt.

Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni selge plaan Nelja Energia üle võtta tuli avalikuks tänavu mai lõpus. Tehingut asus kohe kritiseerima Reformierakonna juht Kaja Kallas, kes kirjutas oma blogis, kuidas tehingu tagajärjel kaovad Eestis väikesed taastuvenergia ettevõtted ja kuidas energiaalase tõe monopol liigub Eesti Energia kätte.

Samuti maksis Eesti Energia ettevõtte eest Postimehe andmetel konkurentidest mitu korda kõrgemat hinda. Selle taga on Kallase sõnul see, et riigifirma varade portfellis on ka jaotusvõrgu varad, mille risk on teatavasti 0 protsenti. Erafirmadel sellist luksust pole.

«Advokaadina nägin juba 10 aastat tagasi mitme projekti juures, kuidas Eesti Energia tuli pakkuma selgelt rohkem, kui ükski erasektori ettevõtja pakkus. Ometi on see ju kokkuvõttes maksumaksja raha, mida selliselt kulutatakse. Vägisi tekib tunne, et riigile kuuluv ettevõtja saab alati ajada käe riigi näiliselt lõputusse rahakotti ja raha ei loeta nii, nagu seda erasektori ettevõtjad teevad,» leidis poliitik.

Tehing pahandas arusaadavalt ka konkurente. Nii kirjutas näiteks tuuleenergiatootja, Eleon ASi juht Andres Sõnajalg Postimehes, kuidas Eesti Energia mahitusel on Sõnajalgade Aidu tuulepargi rajamisele kriips peale tõmmatud. Samuti tõi ta välja, kuidas riik üritas Eesti Energiale turuhinnast kordi odavamalt kätte mängida Tootsi tuulepargi kinnistut.

«Riik ei pea sekkuma maksumaksja rahaga majandusvaldkondadesse, kuhu on eraettevõtjatel huvi panustada – see jätab meie ärikeskkonnast äärmiselt halva mulje ja tapab ettevõtlust. Eesti Energia asub loetletud sammude tulemusel kontrollima kogu turgu ja keegi teine enam midagi teha ei saa,» kirjutas ta.

Tuuleturule käpp peale

Pärast regulaatorite luba liigub tervelt 85 protsenti Eesti tuuleenergia turust Eesti Energia kätte. 

Eestis on praegu Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel püsti 139 töötavat tuulikut. Eesti Energia tütarfirmale Enefit Green kuulub sellest 49 tuulikut, mille tootmisvõimsus on 112,25 megavatti. Eesti suurimale tuuleenergia tootjale Nelja Energia ASile kuulub 60 tuulikut võimsusega 149,65 megavatti.

Kokku on Eesti tuuleparkide võimsus pea 310 megavatti. Kahe suure energiafirma koondumine tähendaks 85 protsendilise turuosaga riikliku tuulemonopoli teket, kus erasektori ettevõtetel jääb vaid statisti roll. Ka riiklike tuuleenergia toetuste koore riisub tulevikus Eesti Energia taastuvenergiafirma Enefit Green.  

Eesti Energia kommunikatsioonijuht Kaarel Kuusk vastas, et nad ei tõuse Eesti taastuvenergia turu monopolistiks, kuna sellist nähtust nagu Eesti tuuleenergia või taastuvenergia turg polegi üldse olemas.

Tema sõnul on Eesti üks osa elektrikaablitega väga hästi ühendatud Baltikumi ja Põhjamaade ühisest elektriturust, mille maht on 400 teravatt-tundi. «Kui Nelja Energia ühineb Eesti Energiaga, siis selle mõju regionaalsele ja avatud elektriturule on marginaalne,» lisas ta.

Tagasi üles