Sutter selgitab suurtehingut: teeme parima, et 2019 börsile jõuda!

Eesti Energia juht Hando Sutter allkirjastas mai lõpus Paldiski tuulepargis 493-miljonilise lepingu Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia ostuks. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Energia juht Hando Sutter loodab tütarettevõtte Enefit Greeniga Tallinna börsile jõuda järgmisel aastal. Enne seda oleks vaja kätte saada ka vastuoluline Tootsi tuulepargi projekt. 

Börsielevuse tekitas uudis, et Eesti konkurentsiamet andis pärast kuudepikkust vaagimist täna viimaks Eesti Energiale õnnistuse osta norrakatele kuulunud taastuvenergiafirma Nelja Energia. Läti ja Leedu regulaatorid andsid rohelise tule juba ammu. Tehingu hind on 290 miljonit eurot. Lisaks võtab riiklik energiakontsern üle Nelja Energia laenud 204 miljonit eurot.

«Luban, et Nelja Energia liitmisel Enefit Greeniga tekib tõeliselt professionaalne ja kasvuvõimeline ettevõte, millest ka Eesti inimesed võiksid aktsionärina osa saada,» ütles Sutter värskes intervjuus BNS-ile.

Sutter oli optimistlikult meelestatud võimaluse osas Enefit Greeni vähemusosalus 2019. aastal börsile viia. «Loodame ja anname endast parima,» märkis ta. Konkreetset lubadust aktsiate avaliku emissiooni korraldamiseks järgmisel aastal aga Sutter ei andnud. Peaminister Jüri Ratas on varem öelnud, et taastuvenergiaettevõtte aktsiad võivad börsile jõuda  2019. aasta teises kvartalis.

Rahandusministeeriumist öeldi Postimehele, et IPOga (aktsiate avalik esmapakkumine-toim) liigutakse edasi sammhaaval. «Enefit Greeni börsile minek annaks igale eestimaalasele võimaluse saada otseselt osa taastuvenergia arengust. Võimalikust IPO’st teavitatakse avalikkust siis, kui ettevalmistused jõuavad kaugemale,» sõnas pressiesindaja Kristina Haavala. 

Börsile mineku eelduseks on ka Enefit Greeni ja Nelja Energia üksuste ühendamine ja restruktureerimine. Sutter selgitas, et suurem tegevus ettevõtete ühiseks organisatsiooniks liitmisel peaks paari kuuga selgeks saama. «Eks kõik töötajad tahavad ka selgust saada. Kui me räägime aga kõikidest korporatiivsetest liigutamisest, siis loodame nendega järgmise aasta alguses lõpule jõuda,» märkis Sutter.

Kedagi üle parda ei visata

Ettevõtete ühendamisel ilmselt töötajatel koondamisi pole oodata. «Me tahame moodustada võimeka ja kasvuvõimelise taastuvenergia ettevõtte meie koduturgudel. Nelja Energia ostuga saame kaasa väga hea kompetentsi ja mitmeid arendusprojekte. Kasvu plaanide tingimustes kedagi üle parda me ei viska,» märkis Sutter.

Järgmise suurema arendusprojektina loodab Sutter näha Tootsi tuulepargi arendust. «Loodan, et Eestis jääb takistusi taastuvenergia arendamiseks vähemaks. Tootsi osas peaks lähiajal ka kohtust otsused tulema. Loodan, et see on meie järgmine projekt,» lisas ta. Kuivõrd Tootsi projekti investeeringu suurus on Sutteri sõnul ligi 200 miljonit eurot, siis oleks ka sellega edasi liikumine oluliseks aluseks ettevõtte börsile viimiseks.

Siiski on ühendataval ettevõttel Sutteri sõnul lisaks Tootsile veel ka teisi arendusprojekte Eestis, aga ka Lätis, Leedus ja Soomes, millega Tootsi tuulepargi arendustest sõltumata edasi liigutakse.

Konkurentsiametilt Nelja Energia ostmiseks loa saamisel Sutteri sõnul Eesti Energias muret ei tuntud. «Ei olnud muret, et see ei õnnestuks. Olime pidevalt kaasatud ja nii suure tehingu puhul ei saagi otsus kiiresti tulla,» ütles ta.

Uued projektid ootel

Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase sõnul on nad kiiresti kasvav taastuvenergia ettevõte Läänemere piirkonnas. «Tehinguga meie areng ei piirdu ja kavatseme ka edaspidi taastuvatest allikatest elektrienergia tootmisse investeerida. Arvestades arendusportfellis olevaid projekte, on meil tõeliselt hea kasvupotentsiaal kõigis Balti riikides, aga ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus Eesti Energia tegutseb,» rääkis Kärmas. 

Enefit Green ja Nelja Energia aktsionärid allkirjastasid Nelja Energia aktsiate ostu-müügi lepingu käesoleva aasta 29. mail. Nelja Energia aktsiatest 77 protsenti kuulus Vardar Eurusele, mille omanikeks on 90 protsenti ulatuses Norra kohalikud omavalitsused ja 10 protsendi osas NEFCO. 23 protsenti Nelja Energia aktsiatest kuulus Eesti päritolu investoritele.  

Läti konkurentsiamet andis tehingule heakskiidu käesoleva aasta juulis, Leedu konkurentsiameti kooskõlastus saabus augustis. Tehing viidi lõpuni 7. novembril pärast Eesti Konkurentsiameti heakskiidu saamist. Tehingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel nõustasid ostjat Swedbank Corporate Finance, Ellex Raidla advokaadibüroo ning konsultatsioonifirmad PricewaterhouseCoopers ja ÅF.

Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest. Nelja Energia omandamisega lisandub Enefit Greeni tootmisportfelli lisaks tuuleparkidele ka pelletitehas Lätis ning vähemusosalused Eestis asuvates biogaasijaamades ja tuulikute hooldusremondi ettevõttes.

Ettevõttele kuulub tehingu lõpule viimise järgselt Baltikumis kokku 398 MW tuuleenergia võimsust. Lisaks kuulub ettevõttele kokku 25 MW elektritootmisvõimsust ja 85 MW soojustootmisvõimsust taastuvatest allikatest koostootmisjaamades. Enefit Greeni elektritoodang kasvab omandamistehingu järgselt pea kolm korda ja ületab 1 teravatt-tunni piiri.

Konkurentsiamet: näeme turuna Eestit ja Soomet

Konkurentsiamet põhjendas loa andmist sellega, et Eesti Energia tegevuse geograafiline ulatus hõlmab edaspidi vähemalt Eestit ja Soomet. Kuna selles piirkonnas ulatub firma turuosa vaid 14 protsendini, ei näinud konkurentsiamet turgu kahjustavat mõju.

«Konkurentsiamet jõudis seisukohale, et võttes arvesse muuhulgas elektribörsi Nord Pool toimimise põhimõtteid, elektrienergia hindu (sealhulgas hindade identsust 98 protsendil tundidest Eesti ja Soome vahel), ettevõtjatelt kogutud teavet ning Euroopa Komisjoni praktikat, oli asjakohane hinnata koondumise mõju elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturule, mille geograafiline ulatus hõlmab vähemalt Eestit ja Soomet.  Koondumise osaliste turuosa kokku moodustab koondumise järgselt 14 protsenti,» selgitas konkurentsiameti avalike suhete juht Maarja Uulits. 

Koondumisele hinnangu andmisel oli konkurentsiametil vajalik välja selgitada, kas ülevõtutehing muudab kaubaturgude struktuuri viisil, mis tooks kaasa konkurentsi olulise kahjustumise. «Arvestades muuhulgas Eesti Energia positsiooni elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ning Nord Pool elektribörsi toimimise põhimõtteid, ei tuvastanud Konkurentsiamet, et koondumisega kaasneks konkurentsi oluline kahjustumine,» kinnitas Uulits.