Tegelike kasusaajatega sahkerdamine jääb karistuseta (1)
4. november 2018, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/04/11466283t1h867f.jpg)
Kuigi enamik ettevõtteid on tähtajaks esitanud andmed oma tegelike kasusaajate kohta, siis need, kes seda senini teinud ei ole, või on esitanud valeandmeid, mingeid erilisi sanktsioone tõenäoliselt kartma ei pea.
Nii rahandusministeerium kui ka Politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo kinnitasid ERRi uudisteportaalile, et praegu kehtivate seadustega pole rikkujate vastu suurt midagi teha.
«Mis puudutab võimalikke valeandmeid, siis sarnaselt näiteks majandusaasta aruannetega ei ole ka siin eraldi lauskontrolli ette nähtud,» ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu, lisades, et muudatuse eesmärgiks oli eelkõige meie majanduskeskkonna ausamaks ja läbipaistvamaks muutmine läbi selle, et huvitatud osapooltel, võimalikel koostööpartneritel ja ka avalikkusel oleks võimalik aru saada, kes mingi ettevõtte või ühingu tegelikud kasusaajad on.
Karistamise võimalus peaks tekkima tuleval aastal, kuna siis peaks rahapesu andmebüroole ning finantsinspektsioonile tekkima õigus menetleda väärteona tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist. Selle eest saab trahvida kuni 32 000 euroga.
Kurioosne on veel see, et täna kehtiva seaduse alusel on võimalik ka ettevõtte tegelikuks kasusaajaks märkida inimene, kes ettevõttega kuidagi seotud ei ole, ka selle inimese tahte vastaselt.
Taust
Ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused pidid 30. oktoobriks esitama esimest korda andmed oma tegelike kasusaajate kohta.
Andmeid saab esitada äriregistri ettevõtjaportaali kaudu, kus on enamiku ühingute kohta olemas eeltäidetud andmed tegelike kasusaajate kohta. Eeltäidetud andmeid saab täiendada (näiteks lisada kontrolli teostamise viis), seejärel andmed kinnitada või ise sisestada ning lisada. Samuti saab andmed esitada notari vahendusel.
Postimees kirjutas päev pärast 30. oktoobrit, et ligi 40 protsenti ühingutest jätsid tegeliku kasusaaja õigeaegselt esitamata.
Ühinguid, kes peaksid tegelike kasusaajate kohta andmed esitama, on ligikaudu 215 000, nende hulgas ligikaudu 186 000 osaühingut ja 21 000 mittetulundusühingut. Tähtajaks esitas andmed 124 000 ühingut, sealhulgas 108 000 osaühingut ja 13 000 mittetulundusühingut.