Võtmeküsimus: mida teevad inimesed veebruaris, kui neid ootab suur maksutagastus? (6)

Mihkel Nestor
, SEB majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas inimesed lähevad maksutagastuse eest palmi alla puhkama või koguvad raha sukasäärde?
Kas inimesed lähevad maksutagastuse eest palmi alla puhkama või koguvad raha sukasäärde? Foto: Lim Yongtick / PantherMedia / Lim Yongtick

Kuna inimesed pole 500 eurost maksuvabastust eriti agaralt kasutanud, ootab neid järgmise aasta veebruaris suuremat sorti maksutagastus. Kas see raha kulutatakse või säästetakse, arutleb SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Selle aasta alguses olid mitmed kaupmehed ootusärevad muutuste tõttu maksu­keskkonnas. Tulumaksuvaba miinimumi ulatuslik tõus mõjutas positiivselt enamuse palgatöötajate rahakotti ja seetõttu ootas enamus analüütikutest märkimis­väärset kasvu ka majapidamiste kulutustes.

Julgemate prognooside kohaselt oleks maksureform lisanud tarbimisse kaugelt üle 100 miljoni euro. Kuigi paberil oli see mõttekäik kindlasti õige, tekitas sobiva tulumaksuvaba summa määramine inimestes parajalt peavalu. Nii otsustas suur osa inimestest valida ettevaatliku lähenemise ja maksuvaba miinimumi kas üldse mitte deklareerida või kasutada seda väiksemas osas, kui tegelik sissetulek lubas.

Maksuameti andmetel küündib selliste inimest arv, kes maksuvabastust pole täielikult ära kasutanud, lausa 460 000ni. Rahalises vääringus tähendab see ligi 90 miljonut eurot. Seetõttu on nüüd võtmeküsimuseks saanud, kuidas käituvad inimesed veebruaris, mil neid ootab suur maksutagastus. Kas riigi pool tagastatud raha kulutatakse või säästetakse?

Kindel on see, et reform annab nii mõnelegi üliõpilasele head ainest lõputööks käitumusliku majandusteaduse vallas. Küll vähemalt esialgu väljendub kontodele laekunud summa muidugi suurenenud säästudena. Asjade edasine käik sõltub tarbijate hinnangust majanduskeskkonnale – kas aeg on soodne päikesereisiks või kriisipuhvri kogumiseks?

Laenukasv on aeglustumas              

Vaadates majapidamiste finantskäitumist läbi pangandussektori statistika, võib leida märke suurenenud konservatiivsusest. Majapidamiste laenuportfelli kasv saavutas tipu selle aasta alguses, jõudes aastases võrdluses 7 protsendini.

Nüüdseks on uute laenude võtmine  aga aeglustunud ja septembris piirdus koguportfelli kasv 6,3 protsendiga. Aktiivsete laenu­lepingute arvu põhjal on aeglustumine olnud sellest isegi järsem. Samal ajal on inimeste pangaarved jätkanud paisumist.

Septembri seisuga seisis residentidest majapidamiste eurokontodel üle 7,2 miljardi euro, mida on 9,3 protsenti enam kui sama ajal eelmisel aastal. Küll suureneb koos automüügiga endiselt hoogsalt majapidamiste võetud liisingute jääk. Septembris oli see 2017. aastaga võrreldes koguni viiendiku võrra suurem. Kõigist majapidamiste finantskohustustest moodustab liising küll veel suhteliselt väikese osa.

Kui ettevõtete tulevikuvaade on muutunud varasemast vähem optimistlikuks, siis majapidamiste hinnang majandusolukorrale pole konjunktuuriuuringute põhjal kuigivõrd halvenenud. Tarbijate kindlustundeindeks langes oktoobris küll üsna järsult, kuid varasematel kuudel on indikaator olnud väga kõrgel tasemel. Täna on näha mitmeid märke majanduskasvu aeglustumisest, kuid see ei tähenda, et majandus kasvaks edaspidi aeglaselt. Lisaks jääb väga kõrge tööhõive tõttu surve palgakasvuks püsima ka siis, kui SKP 5 protsendi asemel 3 protsendi võrra suureneb. Seetõttu võivad koduturule keskendunud kaupmehed endiselt loota, et nende müük hea hooga kasvab.

Eesti inimeste armastus uhkete autode vastu

Eesti inimeste armastus uhkete autode vastu on majanduslikult headel aegadel vaid hoogu saanud. Nimelt läheb traditsioonilise jaekaubanduse kõrval endiselt väga hästi ka automüügi- ja remondiga tegelevatel ettevõtetel.

Mootorsõidukite, nende varuosade ja lisaseadmete müük on aastaga tõusnud 10 protsenti, hooldus- ja remonditeenuste müük lausa viiendiku. Uusi sõiduautosid on tänavu 9 kuuga arvele võetud üle 21 000 – viimati oli automüük sellest kõrgem vaid 2007. aastal, kui sama ajaperioodi jooksul läks neid kaubaks rohkem kui 24 000.

Kui kinnisvaraturu õitseajal on ka majandustsüklist vähesõltuvaid põhjuseid, siis tänased automüüginumbrid peegeldavad puhtalt inimeste majanduslikku kindlustunnet – tööd jätkub, palk kasvab ja seega on aeg soodne premeerimaks end uue autoga.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles