Euroopa Komisjoni esimees José Manuel Barroso ning majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn esitasid kolmapäeval kolm alternatiivi, kuidas eurovõlakirjade ideed võiks teostada.
Euroopa Komisjon esitas kolm eurovõlakirjade alternatiivi
23. november 2011, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kaugemale minevama ettepaneku kohaselt tuleks euroriikide võlakirjad asendada täielikult ühiste eurovõlakirjadega, mille puhul euroriigid tagaksid üksteise võlgu.
Komisjon nimetab selliseid võlakirju stabiilsusvõlakirjadeks. See looks suure võlakirjaturu, mis oleks võrreldav USA omaga.
Stabiilsusvõlakirjad ei lahendaks pakilisi probleeme, rõhutas Barroso. Kuid ta lisas, et see saadaks maailmale sõnumi, et euroriigid suhtuvad võlakriisi lahendamisse tõsiselt.
Teise alternatiivi kohaselt asendatakse riikide võlakirjad ainult osaliselt ning euroriigid saaksid laenu võtta nii eurovõlakirjade kui ka riigivõlakirjadega.
Kehtestatakse eurovõlakirjade kogumaht, mis iga riigi puhul oleks 60 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), ja kui riik tahab laenata üle selle mahu, tuleb tal emiteerida riigi võlakirju oma vastutusel.
Need kaks alternatiivi nõuavad Euroopa Liidu (EL) alusleppe muutmist, milleks kulub palju aega, vähemalt mitu aastat.
Kolmanda alternatiivi kohaselt annaksid euroriigid eurovõlakirjadele ainult osalise garantii ja garantiid ei oleks ühised. Selle alternatiivi eelis on see, et seda saaks rakendada kiiresti, kuna see vastaks ELi alusleppele.
Peale selle soovitas komisjon riikide eelarve üle suurema järelevalve kehtestamist. Komisjon soovib riikide eelarve kulude poolt näha juba enne 15. oktoobrit, ehk tublisti enne nende minekut riikide parlamenti. Samuti soovitab komisjon kriisiriikide majanduse üle suurema kontrolli kehtestamist.