Mööblitootja tööjõukriisist: eriti naiivsed on ehitusfirmad, kes tahavad kaks korda kasvada

Ehitajad objektil. Foto: Mailiis Ollino

Saaremaa ettevõtja, Kalla Mööbel OÜ juhi Robert Pajussaare sõnul on Eesti ehitusfirmad, kes tahavad kaks korda kasvada ja loodavad selle jaoks turult töötajaid leida, väga naiivsed. Sest vabu töökäsi lihtsalt ei ole. 

Pajussaar ütles, et majanduses valitseb praegu olukord, kus ettevõtted soovivad kasvada uute inimeste palkamisel. «Kui kõik ehitusettvõtted korraga soovivad enda mahte kasvatada 100 protsenti ja loodavad, et leiavad turult tööde teostamiseks inimesi, siis on nad suhteliselt naiivsed,» leidis Pajussaar. «Eestis tegutsevad ettevõtted peavad mõistma, et lisatööjõudu ei ole.»

Erinevalt ehitusfirmadest on aga tootmisettevõtted, sealhulgas mööblitootjad, Pajussaare sõnul pigem konservatiivsed ega müü mahtu, mille valmis saamine on ebareaalne. «Lisaks kasvanud nõudlusele ei ole piisavalt tõusnud veel hind, et hakata ummisjalu tootmist laiendama,» märkis mees.

Pajussaar on veendunud, et meie majandus ja tööturg vajaks inimesi väljastpoolt Eestit, eriti lihtsama töö tegijaid. Ta lisas, et Eestis on palju töökohti, kus kohalikud ei soovi enam töötada, sõltumata sellest, kui palju neile palka maksta. Samas tunnistas ettevõtja, et võõrtööjõu kaasamine ei ole kellelegi kerge ja see nõuab ettevõtjatel suurt pingutust.

Tema sõnul on küsimus ka selles, kas on vaja «töökäsi» või «töötavaid päid». «Kui majandustõusu tingimustes on vaja kiiresti juurde töökäsi, siis on neid mõistlik väljast sisse tuua, et majanduse jahenemisel ei peaks kannatama kohalik inimene,» märkis mööblitootja.

Kas probleem võib olla ka selles, et meie ettevõtted maksavad liiga väikest palka, mistõttu pole töötajaid saada? «Palga maksmine ei jää kunagi ettevõtja taha,» vastas ta. «Meie elame konkurentsi tingimustes ja me ei saa maksta rohkem raha välja, kui meile sisse tuleb. Toodete ja teenuste hinnad ei tõuse sellise tempoga nagu palgad,» selgitas ta.

Kas ettevõtja peaks rohkem investeerima automatiseerimisse ja robotiseerimisse? «Automatiseerimine sõltub ka sellest, kuidas turgudel asjad liiguvad ja milliseid riske julgeb ettevõtja võtta. Kui ettevõtja ei tunne ennast turvaliselt, siis ei hakka ta ka kunagi investeerima,» on Pajussaar kindel. «Kui aga ettevõtja teab, et vajadusel saab ta kaasata kiiresti ja mugavalt lisatööjõudu välismaalt, annab see tunduvalt suurema kindluse investeeringute tegemiseks.»

Postimees kirjutas sel nädalal Eesti Tööandjate Keskliidu välja antud tööjõupuuduse termomeetrist, mis peksab tugevalt punasesse. «Ükskõik kuhu vaatad – kõikjal on inimesi puudu, olukord läheb iga kuuga pingelisemaks, varsti võivad inimesed lausa arstiabita jääda,» selliste kurjakuulutavate hüüatustega iseloomustas olukorda tööjõuturul keskliidu juht Toomas Tamsar.

Tööandjad on töökäte puuduse mõõtmiseks ja probleemi avalikkusele selgitamiseks välja mõelnud omamoodi tööriista, tööjõu termomeetri. See mõõdab, kui palju töötuid on iga vaba töökoha kohta. Samuti iseloomustab see ettevõtjate hinnangut olukorrale.

Kolmandas kvartalis on temperatuur küll paari kraadi võrra langenud, kuid osuti püsib endiselt kindlalt punases. See tähendab, et töötajate leidmine on ülimalt keeruline. Tervelt 40 protsenti tööandjatest ütles, et see on kõige suurem takistus, mis arengut tagasi hoiab. Suurim tulekahju on ehituses, transpordis, majutuses ja ITs.