Ansip: kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti? Võib-olla tõstaks siis juba 700 protsenti!
Simson: Ansip peaks sõnu valima!

Andrus Ansipile on viimasel ajal üha enam aktsiisitõusud hambusse jäänud.

FOTO: EMMANUEL DUNAND / AFP

Endine Eesti peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip kritiseeris karmilt praeguse valitsuse majandus- ja aktsiisipoliitikat, nimetades seda riigiga eksperimenteerimiseks. 

«Kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti!?» küsis Ansip reedel toimunud Rimi majanduskonverentsil. «Mis tal mõttes oli? Võibolla tõstaks siis juba 700 protsenti?»

Ansip jätkas, et alkoholi, tubaka ja kütuseaktsiisi on eelarvesse laekunud tunduvalt vähem kui prognoositi. «Meie kogume nüüd reserve Lätti!» ironiseeris ekspeaminister. «Keegi peaks peeglisse vaatama ja ütlema, et mina tegin, mul on häbi, ja minema ära mitte ainult valitsusest, vaid tervest sellest riigist!»

Ansipi sõnul räägiti ajakirjanduses sellest, kuidas hooldekodude vanureid hakatakse nüüd riigi kulul gripi vastu vaktsineerima. «Selle Lätti läinud raha eest saaks vaktsineerida terve eesti rahva gripi vastu vähemalt 30 aastaks.»

Ansin tõi näiteks ka poolsada maapoodi, mis viletsa aktsiisipoliitika tõttu kinni on läinud. «Jah, just viina hind võib olla see viimane piisk, mis kukutab maapoe allapoole kasumlikkuse piiri – palju õnne, regionaalpoliitika, meie tegime haldusreformi! Aplaus!»

Ansip tsiteeris veel Kantar Emori uuringut, mille kohaselt suur osa Lätis ostlejatest tunneb end saadud kogemusest võlutuna. «Käisin suvel Ainažis, kus oli suur pood ja värvilised sildid – Sovetskoje maksis 2 eurot ja 50 senti. Nüüd ma alles saan aru inimestest, kes võtavad vahuveinivanne – loomulikult tekib inimestel võlutuse tunne.»

Mis värvi prille kannab Ratase valitsus?

Ansip heitis praegusele valitsusele teravalt ette ka seda, et praegune valitsus ei kogu reserve ega valmistu seeläbi uueks majanduskriisiks. «Meie panime oma roosade prillidega raha sukasäärde ja kogusime raha halbadeks aegadeks, aga mis prillid on peas praegusel valitsusel?» küsis Ansip.

Ta jäi kindlaks ka enda peaministriaja kuulsamale tsitaadile: «Polnud meil 2008. aasta veebruaris mingit kriisi – kui see oli kriis, siis ainult sellises kriisis ma tahtsingi elada kogu elu, ja mitte ainult mina, vaid kogu Euroopa ja maailm tahtis elada sellises kriisis!»

Ansip ütles, et pärast pronkssõduri teisaldamist 2007. aasta aprillis oli Eestis inimesi, kes kinnitasid, et Eesti rahvas on sügavaimas kriisis pärast teist maailmasõda. «Nad ütlesid, et kriisi ületamiseks tuleb reservid käiku lasta,» lausus ekspeaminister. «Poliitikuil on alati tuhandeid plaane, kuidas teha inimesi nende endi rahaga õnnelikuks, veel raskem on pidurdada nende soovi kogutud raha kulutada.»

Ekspeaministri sõnul ei osanud keegi tegelikult prognoosida, et majanduskriis saabub 2008. aasta 15. septembril, mil ühendriikides pankrotistus Lehman Brothers. «Samamoodi ei oska keegi meist praegu öelda, millal võib lahvatada uus majanduskriis,» märkis ekspeaminister.

Reservid sulavad

«Loomulikult oleks Eesti sunnitud tegutsema uue kriisi puhul teisiti kui eelmise ajal – me ju ei tea, milline tuleb uus kriis, ja isegi kui ta tuleks täpselt samasugune kui eelmine, ei saa kriisi lahendus olla sama, sest meie  praegune ettevalmistus kriisiks on erinev – minu juhitud valitsused valmistusid kriisiks, aga praegune ei valmistu,» selgitas Ansip.

Ta ütles, et Jüri Ratase valitsus kulutab neid reserve, mida Reformierakonna juhitud valitsus 2006. ja 2007. aastal kogusid. «See reserv on nüüdseks peaaegu läbi löödud – polegi enam midagi kulutada,» märkis Ansip, lisades, et veel 2006. aastal ulatusid valitsussektori likviidsed varad ligi 18 protsendini riigi SKPst, praegu on sellest alles jäänud veidi üle kuue protsendi.

Praegune valitsus ei pea reserve Ansipi sõnul enam millekski. «Praeguse valitsuse sõnum on reservide kogumise osas see, et me maksame tagasi varem võetud laene – laenude teenindamist loetakse meil nüüd reservide kogumiseks. Latt on langenud nii madalale!»

Simson: Ansipilt ootaks sisulisemat arusaama rahandusest

Keskerakonna aseesimees, majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni vastas Ansipi kriitikale, et viimane püüab maalida riigi rahandust tumedates värvides, kuid samas eirab rahandusministeeriumi ja rahvusvaheliste agentuuride soovitusi.

Simson sõnas, et Ansipi motiivid on ilmselgelt poliitilised ja soov on Euroopa Komisjoni asepresidendi ametis tuua kasu oma koduparteile valimistel ning seeläbi kindlustada enda jätkamist eurovolinikuna.

«Paraku ei suuda Ansip jätkuvalt mõista oma kõrge ametiga kaasnevat rolli ning püüab Rahandusministeeriumi soovitusi ja rahvusvaheliste agentuuride positiivseid hinnanguid oma sõnavõttudes lihtsalt eirata. Oma poliitilistes avaldustes esineb Andrus Ansip jätkuvalt nagu Reformierakonna esimees, mitte apoliitiline Euroopa Komisjoni volinik,» rääkis Simson.

Majandus- ja taristuminister tõi välja, et rahandusministeerium on korduvalt rõhutanud, et finantsiliselt on mõistlik maksta tagasi laene, mitte suurendada reserve, sest reservide tootlus on madal või lausa negatiivne. «Oleme võimalikeks kriisideks valmis. Kindlasti teab seda ka Reformierakond, kuid see ei lähe nende narratiiviga kuidagi kokku. Nende mure mõjub seda õõnsamalt, et 2008. aastal keeldus peaminister Andrus Ansip ise viimase hetkeni ränka majanduskriisi nägemast ja tunnistamast,» leidis Simson.

Ta lisas, et valitsus on riigieelarvet koostades lähtunud struktuurse tasakaalu printsiibist, nominaalselt on riigieelarve tulud suuremad kui kulud. «Alles hiljuti tõstis rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingut, millele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, hea riigirahanduse olukord ning tugev majanduspoliitiline raamistik,» selgitas minister.

«Mõistan, et korras rahanduse ja Jüri Ratase valitsuse otsuste taustal, mis on toonud lisaraha enamikule Eesti inimestele, pakkunud kindlustunnet põllumeestele ja politseinikele-päästjatele, aga ka panustanud tugevalt tervishoidu, on keeruline välja tuua põhjendatud kriitikat, kuid endiselt peaministrilt ootaks sisulisemaid arusaamu rahandusest,» tõdes Simson.

Tagasi üles