Uus Maa: luksuskorter on enamat kui kullatud tualetipott

Kullast tualettpott

FOTO: SCANPIX

Uus Maa kinnisvara konsultandi Margit Silla kinnitusel on Eestis luksuskinnisvara täiesti olemas. Luksuskorteri tiitli jaoks ei piisa aga pelgalt luksuslikust viimistlusest.
 

Sellenädalases turunduskommentaaris kirjutab Marketingi Instituudi juht  Anu-Mall Naarits, et inimeste huvi luksuskaupade järele kasvab pidavalt, seega on luksusbrändide loomine ka Eesti turundajates huvi äratanud.

Luksust üheselt defineerida on raske, kuid üldiselt seostatakse selle valdkonna kaupu käsitsi valmistamisega, eksklusiivsusega, unikaalsusega, äratuntavuse ja kõrge brändi tuntusega, nii ka kinnisvaras.

Silla sõnul on Eestis kindlasti olemas luksuskinnisvara, kuid see, mis on luksuslik, on erinevate inimeste mõistes erinev, kuna luksuse mõiste on paljuski seotud emotsionaalse hinnanguga.

Kinnisvaraspetsialistide arvates peab luksuskinnisvara vastama mitmetele kriteeriumitele: see peab olema kõrgelt hinnatud asukohas, korter peab olema keskmisest paremini viimistletud, hoone peab olema hea ehituskvaliteediga ja tunnustatud arhitekti kavandatud.

«Vaid luksuslik viimistlus ei ole anna korterile luksuskorteri tiitlit ehk kui panna hruštšovka 2-toalisse korterisse marmorpõrandad ja kullatud tualetipott, ei ole tegu luksuskorteriga ja selle eest ei saa küsida keskmisest turuhinnast olulisemalt kõrgemat hinda,» kommenteeris Sild.

Luksuskinnisvara on unikaalne ja sageli ka teatud põhjusel defitsiitne, näiteks asub ta arhitektuuripärandina tuntud majas. Luksuskortereid iseloomustabki see, et vaatamata piirkonna keskmisest turuväärtusest oluliselt kõrgemale hinnale on neid võimalik selle hinnaga müüa.

«Võib nimetada lausa nn luksuskinnisvara arendusprojekte, kus terve maja on arendaja poolt viimistletud luksulikult. Selliseks näiteks toon viimase aja arendustest 2011. aastal renoveeritud Kreutzwaldi 12 maja, kus maja on unikaalse arhitektuuriga (K.Burmani projekteeritud), korterid suurejoonelised, trepikoda esinduslik ja kallilt viimistletud,» nentis Sild ja lisas, et ka Vanalinnas on mitmeid luksuslikke kinnistuid, näiteks endine aadlielamu Kohtu 2 Toompeal.

«Tallinnas on näiteks ka kortereid, kuhu viib otse lift - see on kindlasti luksus ja ei kuulu tüüpkorteri juurde,» lisas ta.

Seda, et luksuskinnisvara hinnad majanduslangusele vankumatult vastu peaksid, Sild aga ei arva. Tema sõnul on nii müügi- kui üürihindades on enamasti toimunud turuolukorrast tulenev hinnalangus, kuigi on ka näiteid, kus omanikud soovivad algset hinda ning on nõus oma vara kasvõi aastaid müüma.

Enamasti on langus selles segmendis olnud aga mõnevõrra väiksem nö tavalisest kinnisvarast. «Hinna kujundamisel ollakse kaalutlevad ning kui madalam hind määratakse, siis analüüsi ja spetsialistide arvamuse koosmõjul.

On olnud ka juhtumeid, kus ostja on teinud hinnapakkumise, mis on alghinnast isegi 64 000 eurot, vanas rahas miljon krooni madalam, kuid kuna ostjal on raha kohe olemas ning pakkumine oli arukas, võttis müüja selle ka vastu.»

Tagasi üles