«See on mõttetu number!» - Läänemaal saab Elektrilevilt interneti vaid 48 kodu (1)
1. november 2018, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Postimees kirjutas tänases lehes sellest, et vaid poolel hajaasutusega maapiirkondades korraliku internetita olevatest inimestest on lootust, siis päeva pele on selgunud ka detailsemat infot maakondade kaupa ja need numbrid on nii mõnegi vallajuhi keema ajanud.
Nii on portaal Geenus välja selgitanud, et Läänemaal rajab riigilt 20 miljonit tuge saav Elektrilevi uusi internetiühendusi ei rohkem ega vähem kui 48. Harjumaal on sama number näiteks 15 345 ja Tartumaal 3839.
«48 kogu valla peale?! See on ju olematu number! See on mõttetu number!» põrutas Läänemaal asuva Eesti suuruselt kolmanda valla Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmus Eleketrilevi in investeerimisplaanidest kuuldes.
Tema sõnul on sealkandis väga palju hajaasustust ja erafirmad ise kiiret internetti ei kipu tooma. Eelmisel aastal andis Lääne-Nigula aladelt märku 1290 inimest, et on nõus maksma omaosaluse, kui riigi toel nende majapidamiseni ülikiire interneti kaabel veetaks.
Teiste maakondade artikleid saab lähemalt uurida Geeniuse artiklis.
Põhjus, miks Elektrilevi Läänemaal nii vähe ühendusi pakkuda soovib, võib peituda selles, et selles maakonnas on elektrivõrgu peamine pakkuja Imatra Elekter, mitte Elektrilevi. Elektrilevi äriplaan on aga hakata vedama internetikaableid kodudesse mööda elektrikaablitaristut.
Riik annab konkursi võitnud Elektrilevile uute internetiühenduste loomiseks raha 20 miljonit eurot. Elektrilevi on lubanud selle eest viia internet ligi 40 000 maapiirkonna majapidamiseni, riigi esialgne unelm oli 81 000 uut ühendust. Igaüks neist peab maksma liitumise eest Elektrilevile 200 eurot, ehk kokku 8 miljonit eurot. Samas pole täpselt teada, kui palju Elektrilevi ise investeerib.
«Võrgu rajaja on kohustatud panustama omafinantseeringuga. Omafinantseeringu täpne suurus sõltub sellest, kui palju nad on hinnanud, et võrgu rajamine kokku maksma läheb. Suurusjärgu osas on kalkuleeritud, et see on umbes sama palju või rohkem kui toetus - 20 miljonit eurot,» ütles Postimehele majandusministeeriumi pressiesindaja Emilie Toomela.
Eesti on interneti püsiühenduste suhtarvult Euroopas alles 25. kohal.