Vaidlus Lennusadama üle neelab riigi reservidest pea miljon eurot (1)
1. november 2018, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis heaks 810 000 euro eraldamise valitsuse reservist, et justiitsministeerium saaks Eesti riiki esindada arbitraaživaidluses Aleksander Rotko ettevõttega ELA USA Inc, mis nõuab riigilt 150 miljoni dollari hüvitamist.
Valitsuskabineti tänavu 21. juuni nõupidamise otsusest tulenevalt eraldatakse valitsuse reservist justiitsministeeriumile raha Eesti esindamiseks arbitraažimenetluses seoses ELA USA, Inc. poolt 18. aprillil esitatud kaebusega Eesti riigi vastu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
BNS kirjutas juunis, et arbitraaživaidlus erinevate ettevõtete kaudu varasemalt Lennusadama illegaalselt hõivanud Aleksandr Rotko firmadega võib Eesti riigile maksma minna üle miljoni euro. Nüüdseks on selgunud, et justiitsministeerium sõlmis tänavu juulis lepingu advokaadibürooga Ellex Raidla eeldatava maksumusega 660 000 eurot.
Vahekohtule peab Eesti riik maksma 150 000 deposiiti. Selleks küsib rahandusministeerium valitsuselt 810 000 euro eraldamist justiitsministeeriumile.
Aprillis saadetud pikas kirjas Eesti ministeeriumitele ja tema sõnul ka rahvusvahelisse arbitraažile märgivad Rotko ettevõtet ELA Inc. esindavad advokaadid, et Eesti on erinevatel viisidel kohelnud teda ja temaga seotud ettevõtteid ebaõiglaselt ja sellest lähtuvalt on ta kahju kannatanud.
Sellest lähtuvalt nõuab Rotko, et Eesti riik maksaks talle kompensatsiooniks 100 miljonit dollarit materiaalse kahju eest ja 50 miljonit immateriaalse kahju eest. Sellele peaks tema hinnangul lisanduma tema arbitraaži kulud, intressid ja erinevad maksud.
Veel 2005. aastal üritasid Rotkoga seotud firmad nõuda riigi käest 470 miljonit krooni ehk umbes 36 miljonit dollarit kahjutasu.
Riik nõudis alates 1997. aastast Lennusadama ehitiste ja rajatiste omandiõiguse tunnistamist ning nende väljanõudmist Rotkoga seotud ettevõtete OÜ B&E, AS Verest ja OÜ Agrin Partion valdusest. Ennast sadama omanikeks pidavad firmad püüdsid kohtuvaidlusi aastaid venitada.
Justiitsministeeriumi hinnangul võltsis Tallinna Lennusadamas tegutsev firma lepingut, millega see väidetavalt omandas 1990. aastal sadama hooned Nõukogude sõjaväelt. Samuti puuduvad igasugused andmed lepingujärgsete arvelduste tegemise kohta. Väidetavalt ei ole lepingut ka ümber vormistatud kaitseministeeriumis, nagu nägi ette valitsuse 1992. aasta määrus.
AS BPV soovis vaidlusalusele Lennusadama alale rajada tollikontrollitsooni, kuid see kava jäi justiitsministeeriumi vastuseisu tõttu teostamata.
«Vaidlusalune maa-ala kuulus riigile juba enne nõukogude okupatsiooni algust,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Tiina Urm BNS-ile 2005. aastal. «Nõukogude Liidu sõjaväebaasi kasutuses olnud krunt müüdi okupatsiooniaja lõppedes nõukogude ohvitseride poolt äriühingutele, kes krundi valdajate väitel müüsid krundi edasi [BPV direktori] Aleksandr Rotkoga seotud firmadele.»
Pärast aastatepikkust kohtuvaidlust Eesti riigi ja end Lennusadama omanikeks pidavate Rotkoga firmade vahel tunnistas kohus 2005. aastal sadama omanikuks riigi. Rotko kaebas küll otsuse riigikohtusse edasi, kuid seda menetlusse ei võetud. Kohtuprotsessil leidis riigi esindaja kinnitusel tõendamist fakt, et krundid saadi pahauskselt ehk siis valdajad pidid olema teadlikud tehingu ebaseaduslikkusest.
Vaidluse järgselt alustas Eesti riik Rotko sõnul kriminaalmenetlust tema ja temaga koos äri ajanud abikaasa Olga Kotova suhtes Lennusadama ala kahjustamise tõttu. 2007. aastal esitas Eesti Euroopa vahistamismääruse Rotko ja Kotova kinnipidamiseks.
Üheksa aastat hiljem 2016. aasta 8. augustil peeti Kotova Soomes kinni ja anti 23. septembril Eestile välja, kus ta jäi vahi alla, märkis Rotko. Sama aasta 8. detsembril lõpetas Rotko andmetel põhja prefektuur tema vastu kriminaalasja. Järgmise ehk 2017. aasta 1. augustil saatis Rotko esimese kirja teatega investorvaidluse kohta.