Josing riigi 100 000-eurosest aktsiisiuuringust: me oleme teinud neid 5000 euroga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul on riik aktsiisiuuringuga lootusetult hiljaks jäänud.

FOTO: Sander Ilvest

Kuula artiklit

Konjunktuuriinstituudi peadirektori Marje Josingu hinnangul on riigi tellitud pea 100 000-eurone aktsiisipoliitika uuring «jaamast lahkunud rongile järele jooksmine». Lisaks oleks Josingu meeskond teinud töö tunduvalt odavamalt.

Rahandusministeerium sõlmis sel nädalal lepingu konsultatsioonifirmaga PricewaterhouseCoopers, et firma analüüsiks viimaste aastate karmi aktsiisipoliitika ja sellest tekkinud massilise Läti piirikaubanduse mõjusid, riske ja lahendusi. 

Josing, kes on alkoholi- ja tubakaturgu, samuti aktsiisipoliitikat aastakümneid uurinud, ütles esmalt, et selline uuring oleks pidanud sündima juba kaks aastat tagasi, enne seda, kui Jüri Ratase valitsus asus järsult alkoholiaktsiise tõstma. «Praegu on tagajärjed juba väga selged. See uuring on lahkunud rongile järele jooksmine,» leidis Josing.

Samas esitas aktsiisiuuringu hankele oma pakkumise ka Josingu juhitud konjunktuuriinstituut, mis näitab, et huvi töö vastu oli neilgi. Majandusteadlane ei öelnud, mis nende hinnapakkumine oli, küll aga kinnitas, et see oli odavam kui praegune 82 000 eurot pluss käibemaks.   

Kas 100 00 eurot on õiglane hind? «Ma ei tea, mis on õiglane, aga me oleme umbes samasuguseid töid teinud varem 5000 euro eest,» ütles Josing, kes analüüsib alkoholi- ja aktsiisipoliitikal igal aasta. «Aga ju siis 100 000 eest tuleb ka 20 korda parem analüüs,» ironiseeris Josing. «Võib olla on hanke võitjal suured teadmised alkoholi, tubaka- ja kütusevaldkonnast. Võib olla nad leiavad uued lahendused,» jätkas ta.

Tõsisemalt rääkides ütles Josing, et piirikaubandust kui fenomeni tasuks sügavamalt uurida küll, sest seni pole seda riiklikult tehtud. «Kui suur on hinnavahe, missugused on piiril käijate hoiakud, mida arvavad ettevõtjad,» loetles ta uurimisteemasid. «Siiamaani oleme kohanud vaid seda, et riik seab kõik, mida erasektor on aktsiiside või piirikaubanduse kohta öelnud, kahtluse alla. Eituse faas on olnud juba aastaid.»

Soovitused tulevastele põlvedele

Rahandusministeerium selgitas, et aktsiisipoliitika ja piirikaubanduse analüüs annab põhjaliku ülevaate viimaste aastate alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõstmise majanduslikust mõjust.

Lisaks sellele võimaldab analüüs hinnata tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute majanduslikku mõju ning annab uuringu tulemustel põhinevad poliitikasoovitused.

Ministeeriumi sõnul on aktsiisikaupade soetamist ja tarbimist eriti piirikaubanduse tingimustes raske üheselt mõõta, kuna andmeallikaid ning huvigruppe on mitmeid. «Aktsiisipoliitika on tugeva avaliku tähelepanu all, avalikus inforuumis liigub palju informatsiooni. Seetõttu on vajalik sõltumatu analüüs, mis annab toimuvale objektiivse hinnangu,» teatas ministeerium.

Kuigi olemasolevad andmed ja analüüs võimaldavad ministeeriumi sõnul saada põhjaliku ülevaate sellest, mis on aktsiisipoliitika muudatuste järel toimunud maksude laekumises, ja näitavad teatava usaldusväärsusega ka seda, kuidas on muutunud tarbijakäitumine, siis aktsiisipoliitika mõju ettevõtetele ja majandust laiemalt puudutavaid uuringuid pole seni läbi viidud.

Lisaks hanke võitnud PricewaterhouseCoopers Advisorsile esitasid oma pakkumised Tartu Ülikool koos Civitta Eesti ASiga ja KPMG Baltics koos Eesti Konjunktuuriinstituudiga.

Uuringute kulust pool kaetakse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise ehk riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise (RITA) programmi tegevuse «Teadmispõhise poliitika kujundamine» raames. Programmi tegevust vahendab Eesti Teadusagentuur.

Analüüs valmib märtsi alguseks.

Tagasi üles