Eesti tööstuse rasked ajad
31. oktoober 2018, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eesti tööstused toodavad rohkem, kui mullu, siis ees ootavad raskemad ajad, sest ettevõtted on jõudnud uuele ja kõrgemale tasemele, ennustab analüütik.
Nimelt teatas statistkaamet täna, et tööstusettevõtted tootsid septembris 2 protsenti rohkem toodangut kui mullu samal kuul, kusjuures toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.
Toodangu mahu kasvu põhjustas eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete, toiduainete ning mööblitootmise suurenemine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang puidutöötlemises ja metalltoodete tootmises.
Välisturule müüdi septembris 67 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel suurenes toodangu müük võrreldes 2017. aasta septembriga koduturule 5 protsenti, eksport jäi samale tasemele.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hoiatas seepeale, et tööstusettevõtete kasvu väljavaated on viletsamaks muutunud. Nii aegulustus kolmandas kvartalis aeglustus tööstustoodangu mahukasv kolme protsendini. «Sellele aitas kaasa nii töötleva tööstuse tootmismahu kasvu aeglustumine kui ka langus mäetööstuses, samas kui elektrienergia tootmismaht tegi tugeva kasvukiirenduse. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on tööstustoodangu mahukasv tublisti allapoole tulnud (eelmisel aastal 8%, sel aastal 4%). Samas on EL liikmesriikide võrdluses sel aastal Eesti tööstustoodangu kasv olnud tublisti üle keskmise – meist eespool on 8-9 riiki,» kirjutas Mertsina.
Ta tõi välja, et aeglustunud on ka tööstusettevõtete käibekasv – kui käesoleva aasta esimeses ja teises kvartalis kasvas töötleva tööstuse ettevõtete käive ligikaudu seitse protsenti, siis kolmandas kvartalis aeglustus see nelja protsendini. «Sel aastal on töötleva tööstuse tootjahinnakasv aeglustunud, mis tähendab, et sama tootmismahu juures on ettevõtete käive väiksem. Kuigi tööjõukulude kasv töötlevas tööstuses on selle aasta esimesel poolaastal jäänud alla selle tööstusharu käibekasvule, võib käibekasvu aeglustumine koos kiire palgakasvu püsimisega seda vahekorda muuta ning halvendada töötleva tööstuse ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet,» selgitas Mertsina. Tööstusettevõtted leiavadki, et nende konkurentsivõime on nii välis- kui koduturul halvenenud.
Ettevõtete uus tase
«Kui aga vaadata pikemas vaates tagasi, on Eesti ekspordis kodumaise lisandväärtuse osakaal tõusnud, mis võimaldab ka tooteid kallimalt müüa. Kuna me oleme oma ekspordiga väärtusahelas kõrgemale tõusnud, on ka meie ettevõtted jõudnud hoopis keerulisemasse konkurentsikeskkonda,» hindas Mertsina.
Samas ekspordikasv aeglustus ning Eesti koduturg ei kompenseeri välisnõudluse vähenemist. «Kuna töötleva tööstuse ettevõtted suunavad ekspordiks ligikaudu 70% käibest, mõjutab välisnõudlus oluliselt nende tootmismahtu. Kolmandas kvartalis aeglustus ekspordikäibe kasv aastases võrdluses vaid ühe protsendini. Ekspordikasvu aeglustumist on aga osaliselt kompenseerinud suurem müük koduturule, kuhu suunatud käive suurenes 10%. Eesti koduturg ei ole aga piisavalt suur selleks, et kompenseerida välisnõudluse tugevamat vähenemist,» selgitas Mertsina.
Ta järkas, et Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on küll veel kõrge, kuid see on juba eelmise aasta algusest tasapisi allapoole tulnud. Ühest küljest on tootmise väljavaated eesolevatel kuudel jätkuvalt tugevad, kuid hinnang uute tellimuste, sealhulgas eksporditellimuste kohta, ei ole enam kaugeltki nii positiivne, kui veel poolteist aastat tagasi.