Euroopa tehnoloogiafirmad hakkasid digimaksule vastu
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
30. oktoober 2018, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa suured ja tuntud tehnoloogiafirmad nagu näiteks Spotify, Booking.com ja Rovio seisavad vastu Brüsseli plaanile kehtestada üle-Euroopaline digimaks, leides, et see teeb neile liiga.
Brüsselis on praeguse seisuga laual kevadel välja töötatud pakett, mis paneks 3-protsendilise maksu peale tehnoloogiafirmadele, kelle ülemaailmne aastakäive ületab 750 miljonit või Euroopa Liidu riikides teenitud tulu 50 miljonit eurot.
Põhiline soov on saada raha kätte globaalsetelt veebigigantidelt nagu Facebook, Google, Amazon ja Apple, kes teenivad Euroopas suuri kasumeid, aga ei tasu sentigi makse.
Sel nädalal saatsid 16 suurema tehnoloogiafirma juhid aga Euroopa Liidu rahandusministritele kirja, kus kutsusid üles liikmesriike maksust loobuma, kuna see teeb Euroopa tehnoloogiasektorile kahju, kirjutab Financial Times. Allakirjutanute hulgas olid näiteks Spotify juht Daniel Ek ja Booking.com juht Gillian Tans.
Nad leidsid, et digimaks on mõeldud suurtele ja väga kasumlikele ettevõtetele, kel pole maksu tasumisega mingeid probleeme. Samas väiksemad Euroopas resideeruvad tehnoloogiafirmad tahavad kogu teenitud käibe ja kasumi investeerida edaspidisesse kasvu. «Kokkuvõttes vähendab see meie globaalset konkurentsivõimet,» märkisid nad.
Digimaksu ettepanekut on seni tugevalt toetanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kelle sõnul teenivad tehnoloogiagigandid Euroopas vägevaid kasumeid, aga makse ei tasu pea üldse. Toetajate leeris on ka Saksamaa.
Kui seni on räägitud üle-Euroopalisest ühtsest maksust, siis eile segas vett näiteks Briti rahandusminister Philip Hammond, kes tuli esmaspäeval välja plaaniga, et London kehtestab suurtele internetifirmadele eraldi digimaksu, mille eesmärk on panna tehnoloogiahiiud maksma Ühendkuningriigis oma õiglase osa avalike teenuste eest. 2020. aastal jõustuv maks hakkab kehtima firmadele, kelle globaalne aastatulu ületab 640 miljonit dollarit.
Brüsselis laual olev 3 protsendiline käibemaks on Komisjoni sõnul mõeldud pigem ajutise lahendusena enne üleilmse kokkulepe saavutamist. Komisjoni sõnul on praegused tehnoloogiafirmade maksustamise reeglid pärit 19. sajandi Preisimaalt, põhinedes eeldusel, et firma tasub maksu seal, kus ta füüsiliselt asub.
Sellised ettevõtted nagu Facebook, Google, Twitter ja Amazon ajavad äri aga internetis, mis võimaldab neil teenida hiiglaslikku kasumit riikidest, kus neil pole isegi kontorit.
Sellistel puhkudel jäävad riikide käed maksukogumisel lühikeseks. Traditsiooniliste ettevõtete maksukoormus on Euroopas enam kui kaks korda suurem kui internetifirmadel.