Sõnajalad said kohtus vahevõidu: killustiku kuhjamine pole veel ehitamine

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Sõnajalgade tuulikupark.

FOTO: SANDER ILVEST / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Oleg ja Andres Sõnajalg said riigiga mitmest Aidu tuulepargi rajamise kohta käiva kohtuvaidluse ühes aspektis vahevõidu, kui riigikohus otsustas, et varem tühjale kohale suure hulga killustiku kuhjamist ei saa tingimata ehitustegevuseks pidada.

Trahvitaotlus Sõnajalgade firma Aidu Tuulepark OÜ väidetava ehituskeelu rikkumise tõttu saadetakse lahendamiseks tagasi halduskohtusse, määras riigikohus teisipäeval, tühistades ühtlasi madalamate kohtuastmete määrused samas asjas.

Vaidlus sai alguse sellest, et Ida-Virumaale plaanitav tuulikute kompleks on kaitseministeeriumi lubatust kõrgem ning segaks väidetavalt raadioluuresüsteeme.

Ida-Viru maavanem, kelle asemel on maavalitsuste kaotamise tõttu menetlusosaline nüüd justiitsministeerium, nõuab, et kohus tühistaks Lüganuse valla antud 33 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks Aidul. Juba eelmise aasta mais otsustas halduskohus määrusega peatada hagi tagamise korras kuni lõpliku otsuse tegemiseni ehituslubade kehtivuse, mis tähendab, et kuni lõppotsuseni ei tohi Sõnajalad Aidus tuulikuid ehitada.

Kaitseministeerium pöördus mullu suvel halduskohtu poole, kuna leidis, et esialgset õiguskaitset rikutakse ning tehakse pargi 22. tuuliku ehitamiseks töid – nimelt ladustas Aidu Tuulepark ministeeriumi kinnitusel kinnistule killustikku. Toona jättis halduskohus selle rahuldamata, kuna tegu oli ladustamisega, mitte ehitamisega.

Paar kuud hiljem pöördus ministeerium taas kohtu poole ning taotles Aidu Tuulepargi trahvimist, kuna taotluse järgi oli Sõnajalgade firma rajanud ühele teisele, järjekorras 27. tuulikule aluseks tehismäe. Selle eest määras halduskohus Aidu Tuulepargile 1000 eurot trahvi, kuna leidis, et tegu on tõesti ehitamisega. Sõnajalgade firma pöördus ringkonnakohtusse ning seejärel ka riigikohtusse, kus võitu trahvi tühistamiseks siiski ei saadud.

Novembris esitas kaitseministeerium uue taotluse, kus leidis, et Aidu Tuulepark on ehitanud veel ühe, 28. tuuliku vundamendi alusplatvormi ja selleni viiva tee ning soovis Sõnajalgade firma trahvimist. Aidu tuulepark vaidles aga asjale vastu ja märkis muuhulgas, et keelanud on kohus vaid ehitamise – firma hinnangul on lubatud raadamine, juurdepääsutee rajamine ning ka materjali ladustamine. Ladustada saabki aga vaid tulevase tuulepargi maa-alal.

Sõnajalgade firma argumenteeris, et vundamendi alusplatvormi rajatud ei ole, kuna tuulikut ei saa püstitada lahtisele killustikupadjale. Selleks tuleb killustikupatja täiendavalt töödelda, et saavutada vajalik nihketugevus. Neid töid ei ole tehtud. Killustik on ladustatud meetodil, mis võimaldab raskeveokitel sõita materjali peale, vältides pinnasesse vajumist ja materjali laiali­valgumist. Aidu Tuulepark tellis enda väidete kinnituseks ka ekspertarvamuse.

Halduskohus andis esialgu menetlusosalustele võimaluse läbirääkimisi pidada, ent kokkulepet ei saavutanud. Seejärel otsustas halduskohus määrata Aidu Tuulepargile 10 000 eurot trahvi. Halduskohus määras, et 28. tuuliku juurde rajatav killustikupadi, mida fotodelt näha võib, ei erine 27. tuuliku juurde rajatavast, kus toimunud tegevus oli aga jõustunud kohtuotsuse järgi esialgse õiguskaitsega seatud keelu rikkumine.

Sõnajalad esitasid otsuse peale määruskaebuse, ent ringkonnakohtus jäi see rahuldamata. Edasi pöördus firma riigikohtu poole, mis aga varasemate kohtuastmetega ei nõustunud. «Kolleegiumi hinnangul on kohtud teinud tõendite hindamisel olulise menetlusvea, mis võib olla kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise,» märkis riigikohtu halduskolleegium teisipäevases määruses.

Kohus tõi näiteks esile, et Aidu Tuulepargi esitatud ekspertarvamuse järgi tuleb vundamendi rajamiseks ehitusplatsile veetud killustikukuhi ümber ladustada ning tihendada, et tagada vajalik kandevõime. Praegu seda tehtud ei ole. «Kohtud on selle ümber lükanud, viidates üksnes killustikukuhja välisele sarnasusele teiste killustikukuhjadega, mida saab kasutada tuuliku vundamendi alusena,» märkis riigikohtu kolleegium.

Halduskolleegiumi hinnangul on usutav Sõnajalgade firma väide, et killustikukuhja sobivust tuuliku püstitamise aluseks ei saa hinnata üksnes fotode põhjal tehtud välise vaatluse teel. Kui kuhi reaalseks ehitamiseks tõepoolest ümber tõsta tuleb, ei saa seni toimunut ehitamiseks pidada, tõdes riigikohus. Seetõttu otsustas kohus tühistada madalamate astmete otsused ning saata kaitseministeeriumi trahvitaotlus uuesti lahendamiseks halduskohtusse.

«Kui killustikukuhjale elektri­tuulikut püstitada ei saa, siis funktsio­naalne seos ehitisega puudub. Iseenesest võib nõustuda kohtute seisukohaga, et ehitamise vastuolu ehitustehniliste nõuetega ei muuda tegevuse õiguslikku olemust. Ehitamiseks ei saa siiski pidada tegevust, mis ei saa ehitise püstitamisele kaasa aidata. Seega tulnuks trahvitaotluse lahenda­miseks tuvastada, kas see tingimus on täidetud, kasutades selleks vajaduse korral kohtu määratava eksperdi abi,» seisab määruses.

Tagasi üles