Tippjuht: töö ei ole inimese jaoks enam kõige tähtsam asi maailmas

ASi Schenker Eesti tegevdirektor Janek Saareoks. Foto: Mihkel Maripuu

Suure logistikafirma DB Schenker juhatuse esimehe Janek Saareoksa sõnul peavad ettevõtted töötajate hoidmiseks aru saama, et tänapäeva inimese jaoks ei ole töö enam kõige tähtsam asi maailmas.  

Küsisime Saareoksalt, kuidas tulla toime olukorras, kus töötajaid pole turult enam eriti võtta. Ta on kindel, et üks võti on see, et ettevõtted peavad paindlikumaks muutuma. «Vaja on olla atraktiivne tööandja eri generatsioonidele. Heaolutase kasvab ja inimestele ei ole töökoht ja töö kõige tähtsam asi maailmas. Ei saa enam eeldada, et rohkem kui 8 tundi panustatakse tööle,» on ta suhtumine. 

Saareoksa sõnul tahavad töötajad elada oma elu, arendada oma teadmisi eri valdkondades, teha huvitavaid asju ja proovida töö kõrvalt ka ettevõtlust. «Töö iseenesest ei ole enam eesmärk omaette, vaid paljud muud detailid on tähtsamaks kujunemas.» Siinkohal on Saareoksa sõnul erakordselt tähtis, et töötaja ja tööandja vahel oleks aus ning läbipaistev suhe. 

Tippjuht tunnistas Schenkeri näitel, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on hetkel väga suur. «Ei ole spetsialiste...maksa kui palju tahad, neid ei ole,» oli ta nõutu. Ta pidas silmas nii IT-spetsialiste, aga ka erinevate erialade insenere, keemikuid, füüsikuid, arste, õdesid ja õpetajaid.

Vaja rohkem võõrtööjõudu

Murekohana tõi ta välja ka seda, et Eesti haridussüsteem seisab paigal ning pole end ümber orienteerinud sellele, mida me 5–10 aasta jooksul vajame ja kuhu maailm arenguga suundub: arvutid, tehnika, robotiseerimine ja matemaatika. Juhi sõnul pole universaalse kõrgharidusega majandus- või juhtimiserialal enam palju peale hakata.

Kas appi võiks tulla võõrtööjõu suurem kasutamine? Saareoksa pahandas riigi praegune suhtumine. Ta leidis, et kui riik keeldub võõrtööjõu kvooti suurendamast, kaotame me riigina kohe konkurentsieelise neile riikidele, kelle immigratsioonipoliitika on leebem.

«Kui vaatame ringi, siis enamik riike võimaldab piisavas hulgas võõrtööjõu toomist riiki, et tagada jätkusuutlik majanduse areng. Meie seda Eestis ei võimalda. Seega meie konkurentsivõime saab selgelt kannatada võrreldes teistega. Meil ei jagu töötajaid, et kasvada ja ei jagu spetsialiste, et areneda,» leidis Saareoks.

Mehe sõnul suudetakse täna auku lappida töötasude suure kasvuga. Samas ei ole töötajate armutu üleostmine ka jätkusuutlik lahendus, on ta kindel.