Suurbritannia kehtestab tehnoloogiafirmadele digimaksu (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/17/11255545t1h2d67.jpg)
Briti rahandusminister Philip Hammond teatas esmaspäeval, et London kehtestab suurtele internetifirmadele digimaksu, mille eesmärk on panna tehnoloogiahiiud maksma Ühendkuningriigis oma õiglase osa avalike teenuste eest.
Hammond ütles alamkojas järgmise aasta eelarvet avalikustades, et kuigi ta eelistab Google´i ja Facebooki suguste firmade piiriülese iseloomuga tuluga tegelemiseks rahvusvahelist lahendust, on läbirääkimised teiste riikidega kulgenud seni liiga aeglaselt.
Tema sõnul puudutab maks digitaalplatvormi hõlmava ärimudeliga firmade Suurbritannias toodetud väärtust.
«Reeglid ei ole suutnud muutuvate ärimudelitega sammu pidada,» lausus rahandusminister. «On selge, et see pole ei kestlik ega õiglane, et digtaalplatvormide firmad saavad tekitada Ühendkuningriigis arvestatavat väärtust maksmata selle äri eest siin makse.»
Firmad maksavad tavaliselt makse riikides, kus asub nende peakorter. Kuigi valitsustel on võimalik maksustada füüsilisi tooteid käibemaksuga näiteks poodides ja restoranides, ei ole seda veebiteenuste pakkujatega seni tehtud.
Euroopa Liidus maksavad Amazon, Google ja Facebook makse riigile, kus on nende regionaalne peakorter, näiteks madalate maksumääradega Iirimaa. Seega ei laeku nende äritegevusest mitte midagi riikidele nagu Ühendkuningriik, kus neil on arvestatavad ärioperatsioonid.
Hammondi sõnul kohaldatakse maksu «ennast juba sisse seadnud tehnoloogiahiidudele», mitte alustavatele firmadele. Ta rõhutas, et maks ei ole «veebipõhine käibemaks internetis tellitud kaupadele».
2020. aastal jõustuv maks hakkab kehtima firmadele, kelle globaalne aastatulu ületab 640 miljonit dollarit.
Eelarvest rääkides kuulutas rahandusminister peatset lõppu eelarvekärbetele, mida konservatiivide juhitud kaks viimast valitsust on ellu viinud.
Samas hoiatas ta, et valitsuse plaanid kasinuspoliitikale lõpp teha võivad minna korrigeerimisele, kui Suurbritannia ei suuda saavutada kokkulepet, mis kaitseks kaubavahetust Euroopa Liiduga.
Riigikassa olukorra paranemine tähendab, et rahandusministeerium saab anda järgmisel aastal valitsusametitele kulutamiseks rohkem raha, lausus Hammond, lisades, et kaitseministeerium saab täiendavad miljard naela.
«Kasinus on lõppemas, kuid distsipliin säilib,» ütles ta.