President Kersti Kaljulaid nimetas Danske rahapesu asja kitsaskohad

Kersti Kaljulaid

FOTO: CARLO ALLEGRI / REUTERS

President Kersti Kaljulaid ütles Prantsuse telekanalile France24 antud intervjuus, et Danske rahapesu asjus tegid vigu nii Taani kui ka Eesti järelevalveasutused.

«Eestlased hoiatasid, et see [kahtlased tehingud Danskes – toim] aset leidis ning neid ei võetud kuulda. Seega võttis kauem – nii Eesti kui ka Taani järelelvalveasutustel –, et see lõpetada, sest puudus kiire koostöö. Me peaksime sellest õppima, et ei piisa vaid sellest, et saata kiri ning leppida, et meid ei võeta tõsiselt,» ütles Kaljulaid.

Presidendi sõnul tuleb juhtunut analüüsida ning pangad peavad aru saama, et kui järgida põhilisi läbipaistvuse ja tunne-oma-klienti (KYC) reegleid, siis ei satu pangad ka sellistesse probleemidesse.

The Wall Street Journal (WSJ) kirjutas eelmisel nädalal, et Taani finantsinspektsioon ei võtnud Eesti finantsinspektsiooni teateid Danske panga Eesti filiaali kahtlaste tehingute kohta tõsiselt ega vaevunud Eestiga koostööd tegema.

Eesti finantsinspektsioon kirjutas vahemikus 2007-2014 Taani ametivendadele ühtekokku kuus kirja, kus juhiti tähelepanu võimalikule rahapesule. Aja jooksul muutus kirjade toon seejuures aina tigedamaks. «Üks Eesti FI kiri oli brutaalne, pea kõige hullem asi mida ma lugenud olen ja ma olen lugenud väga kurjasid kirju,» tõi WSJ välja ühe Danske töötaja ekirja kolleegile.

Lõpuks otsustasid 2014. aastal Eesti ametivõimud Danske Eesti filiaali peakontori läbi otsida ja kogusid tuhandeid inkrimineerivaid dokumente, ehkki selleks ei oldud endiselt saadud Taanist luba. Seejärel koostati 340 leheküljeline raport, kus toodi üksikasjalikult välja filiaali rikkumised. Raport saadeti veel samal aastal Taani ametivõimudele. See oli kirjutatud aga eesti keeles ja taani ning inglise keelde tõlgiti see alles kolm aastat hiljem.

Tagasi üles