LHV: pensionisambad pole ühe vitsaga löödud (1)
29. oktoober 2018, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja lükkas oma postituses ümber Eesti pensionifondide kehva tootluse müüdi. Tema hinnangul ei saa panna erinevaid fonde ühte patta ning näiteks edukamad fondid ületavad tuntavalt inflatsiooni.
«Vaatan Pensionikeskuse statistika rubriiki ning see näitab LHV suurima fondi (L fond) viimase 10 aasta keskmiseks tootluseks +6,05%. Riskantsema XL fondi puhul +6,58% ja tasakaalustatuma M fondi puhul +5,68%. Tegu on kulude järgse tootlusega keskmiselt viimasel 10 aastal,» kirjutas Oja LHV finantsportaalis.
«LHV Pensionifondis L kogub oma pensionit kõige enam LHV kliente. Kes tegi sinna fondi 10 aastat tagasi 100eurose investeeringu, on selle praeguseks kasvatanud 179,91 euro suuruseks (ehk +6% aastas). LHV fond L on n-ö progressiivse iseloomuga, see tähendab võib võtta aktsiaturgude riski kuni poole ulatuses. 10 aastat tagasi oli see ka seaduse järgi maksimaalne lubatud riskisus,» selgitas Oja.
LHV fondijuht Joel Kukemelk tõi Postimehele saadetud vastuses välja, et väga pikkade perioodide võrdlemisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti seadusandlus ja investeerimispiirangud on selle aja jooksul korduvalt muutunud. «Osa investeeringuid, mida saame teha täna, ei olnud meil seadusandlusest tulenevalt võimalik teha kümme aastat tagasi jne. Õnneks on seadusandlus praegu muutumas selles osas õiges suunas ning investeerimispiiranguid ollakse lõdvendamas, mis muuhulgas võimaldab ka koduturule suuremalt pensioniraha paigutada,» kirjutas Kukemelk.
Ta lisas, et kui vaadata finantskriisi järgset jooksvat 10 aastat, siis neis fondides, kus kogub valdav osa eestlasi oma pensionivara, on tasude järgsed tootluse numbrid olnud vahemikus +3,3% kuni +6,0%.